Zombid ründavad Ameerikat?
Mööda tänavaid kakerdavad ebasurnute hordid. Linnad on karantiinis. Valitsused paanikas. Zombide vastu astuvad sõjaväeüksused, kes püüavad tulutult takistada maailmalõpu saabumist. Kas järjekordne klišeedest kokkuklopsitud õudusfilm? Mitte tingimata, kui heita pilk tänavu kevadel ja suvel Ameerikas toimunud sündmustele.
26. mail kella kahe paiku öösel ründas 31aastane Rudy Eugene Miamis üht kodutut ja sõi ära ligemale kolm neljandikku 65aastase mehe näost, kaasa arvatud vasaku silma. Politsei saabus kümmekond minutit hiljem, selleks ajaks end täiesti paljaks koorinud Eugene aga ainult möirgas ja urises korrakaitsjate poole. Kuna mees oma ohvrit rahule ei jätnud ega allunud korraldustele, lasi politsei ta maha. Hiljem oletati Ameerika meedias, et Eugene oli tarvitanud mõnda moodsat sünteetilist narkootikumi – kõige tõenäolisemalt mefedrooni, mida tema kristallilise välimuse tõttu ka “vannisoolaks” kutsutakse.
Peagi järgnesid teised sarnased juhtumid. Vaid kaks nädalat hiljem ründas 35aastane Pamela McCarthy New Yorgis oma koera, samuti kolmeaastast poega ja tolle isa, oma elukaaslast. Nagu Eugene, oli ka McCarthy alasti, röökis arusaamatult, püüdis oma ohvreid hammustada ning tema peatamiseks pidid politseinikud kasutama elektrišokirelva. McCarthy suri südame seiskumise tõttu ning nagu Eugene’i puhul, jäi taas õhku rohkem küsimusi kui vastuseid.
Kas ka McCarthy oli mefedrooni mõju all, nagu ajakirjanikud tõtakalt väitsid, või peitus põhjus mujal? Enne, kui Ameerika meedia nende küsimuste üle põhjalikumalt arutada jõudis, teatati eri osariikidest veel vähemalt viiest juhtumist, kus inimene püüdis teisi hammustada või lausa süüa, röökis ja urises arusaamatult, märatses ning käitus igas mõttes rohkem looma kui inimesena.
Täpsemalt – käitus nii, nagu zombid filmides käituvad. Meediasse ilmuski mõiste “zombirünnakud” ning sugugi mitte kõikjal polnud põhjust kahtlustada mefedrooni mõju. USA juhtiv veebiväljaanne Huffington Post pöördus selguse saamiseks haiguste leviku tõkestamise ja preventsiooni keskuste (Centers for Disease Control and Prevention ehk CDC) poole. Sealt teatati, et eri juhtumite vahel seoseid pole ja keegi ei pea kartma, et seni kino- ja teleekraanil inimesi kugistanud elavad surnud linnatänavatel võimu üle võtaksid.
Paradoksaalsel kombel on aga CDC enda kodulehel üleval juhtnöörid käitumiseks sellise stsenaariumi puhul. CDC soovitab varuda puhast vett, toitu ja muud elutähtsat ning olla kursis kodust ja töökohalt välja viivate evakuatsiooniteedega. Veel kinnitab CDC koduleht, et inimene, kes on valmis laiaulatuslikuks zombirünnakuks, on valmis ka igaks muuks ohuks.
Kõlab kummaliselt, ent nagu öeldud: zombirünnakud juba toimuvad ning nende täpne põhjus pole teada. Veel pole tegu filmist “Surnute koidik” või telesarjast “Elavad surnud” tuttava maailmalõpustsenaariumiga, kus valdav enamik inimkonnast on muutunud agressiivseks biomassiks, kuid tänavu kevadel ja suvel on Põhja-Ameerikas aset leidnud häirivad sündmused. Kas nende põhjuseks on mefedriin või äkki mõni haigusekandja – näiteks viirus –, mis mõjutab inimese käitumist sedavõrd, et ta muutub hullunud zombiks, on esialgu teadmata.
