Ülemöödunud suvel ilmestas linnapilti samalaadne teaser-kampaania – siis tuli Miki-Hiire kõrvade tagant välja Eesti Telefoni uus nimi Elion.

Informeeritumad said veel enne lehmakese juurde tekkinud Zorro nime aru, et põnevust loob neljanda Eesti mobiilioperaatorina turule pürgiv Bravocom. Agaramad broneerisid endale esimesed 545ga algavad mobiilinumbrid. Teised ei jõua ära kiruda, kust ometi võeti nii loll nimi.

“See oli valuline protsess!” meenutab BravoComi tegevjuht Peep Põldsamm nime sündi. Reklaamibüroo Vatson&Vatson sihtrühmauuringu tulemustele täpselt vastav nimi ei meeldinud ühelegi Bravocomi nõukogu ega juhatuse liikmele. Just see võib olla parim tunnistus võimalikust edust, usub Põldsamm. Äriinimesed seega toote sihtrühma ei kuulu.

“Ei tohi eeldada, et ongi üks firma ja üks kaubamärk, mis jääb igavesti,” ei välista Põldsamm, et õige pea võib ärikliendile tulla Inspektor Kukekese või küpsemale erakliendile Nisu-Uuno pakett. Kuigi BravoComi töötajatest on suur osa tulnud mõnest teisest Eesti mobiilifirmast, pandi turundusosakond kokku inimestest “tänavalt”.

Põldsamm ise sai põhjalikud telekomikogemused Tõnis Paltsu firmas LeviCom, mida esindas kaubamärk Q-GSM. Pärast LeviComi rootslaste Tele2-le müümist pidas Põldsamm koos Paltsuga plaani luua uus virtuaaloperaator. Siis aga sai Palts Tallinna linnapeaks ning Vertelson Halduse nime all tegutsenud ettevõtmine tõmbas pidurit.

2002. aasta lõpuks said plaanid ka ilma poliitikasse sukeldunud Paltsuta tõsisema kuju. Kuigi Põldsamm usub, et maailmas on investeerimisraha rohkem kui häid plaane, kuhu seda raha panna, osutus Eesti investorite hulgas raha leidmine oodatust raskemaks. “Kui me LeviComi investorit otsisime, siis oli küll tunne, et peaks esimesele korrusele järjekorraautomaadi panema.” Aga aeg oli siis ka teine.

Põhiinvestor on Marcel Vichmann, kelle tiim tegi kogu projekti riskianalüüsi ja ajas korda juriidilised küsimused. Omanike seas on ka Eesti Ekspressi vastutav väljaandja Hans H. Luik.  

Aasta lõpuks ulatuvad Bravocomi kulud ca 30 miljoni kroonini. “Eesti mõistes on see peenraha – iga teine ärihoone maksab rohkem,” ütleb Põldsamm. Teisel aastal peaks firma ootuste järgi kasumit tooma.

Rahvamobiil Zorro nime avaldamise päevaks on Bravocom kolinud uude kontorisse Mustamäel. Kell kuus õhtul on ruumid rahvast täis – käib tulevaste klienditeenindajate koolitamine. Kuni paarisada müüginaist ja -meest peaks tagama iga potentsiaalse kliendini jõudmise.

Tegijaid üllatas endidki, et juba teaser-lehmake tõi pooltuhat numbribroneeringut. Põhiline möll peaks lahti minema uuel aastal, kui praegu Riigikogus veel vastu võtmata uus sideseadus lubab kliendil oma vana hea numbriga ühest võrgust teise kolida. Teenusepakkujad peavad siis tegutsema kiirelt, sest ostuotsust ei planeerita pikalt nagu nõuka ajal autoostu.

Põldsamm usub, et veel tänavu kuuleme neljast-viiest teenusepakkujast, kes sellest magusast pirukast oma tükki tahavad. “Jutt, et turul on tihe konkurents, on jama,” kuulutab Põldsamm, kes näeb turul ruumi kaheksale-üheksale tegijale. Soomlaste firma Saunalahti on oma huvist juba uudistest läbi käinud. 

Numbriliikuvus Soomes

Soomlased liiguvad Eestist tehnoloogiavallas alati paar sammu ees. Mobiilindus on seal osa tavalisest jaekaubandusest, oma kaubamärgi all müüvad kõnekaarte Hesburgeri kiirtoidukett ja Stockmanni kaubamaja.

Läinud aasta suvest saab Soome mobiiliomanik telefoninumbrit vahetamata kolida ühest võrgust teise. Operaatori vahetamine ei maksa midagi ning võtab aega kolm-neli päeva. Aastaga kasutas seda võimalust iga viies soomlane. Ahvatluseks pakuvad operaatorid tasuta tutvumispakette. Ettevõtete kasuminumbrid kukuvad, kuid kliendid on rahul.

Soome mobiiliturul on 18 operaatorit, neist terve hulk on tekkinud pärast numbriliikuvuse lubamist. Väikesed teenusepakkujad ostavad suurtelt operaatoritelt suure hulga võrguaega ja müüvad seda väikese vaheltkasuga edasi. Seni ei olnud neil suurt šanssi, sest alalhoidliku loomuga soomlased pole just altid oma numbrist loobuma.