Selgitab Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku laste- ja noorteosakonna juhataja, psühhiaater Irja Ivarinen: "Siin on tunnused, mille puhul võiks kahtlustada meeleoluhäire esinemist, juhul kui need küllalt püsivad või tugevalt väljendunud. Spetsiifilisi käitumise muutusi, mis just depressioonile omased, ei ole. Kui allpool toodud muutused käitumises ilmnevad, siis kindlasti esmatähtis, et lähedased seda väljendaksid ja küsiksid noorukilt, mis on juhtunud, mida ta mõtleb ja tunneb. Seejuures esmatähtis on ära kuulata, mitte hakata kohe nõuandma või lohutama või pakkuda, et äkki tahaksid sa sellest kellegi teisega rääkida. Vanem peab suutma kuulata ja nö enda sisse võtta, selle, mida nooruk räägib oma mõtete ja tunnete kohta."

1. Liigne endassetõmbunud olek, isoleerumine, hoidumine suhtlemisest lähedaste või sõpradega

2. Senini rõõmu ja huvi pakkunud tegevuste suhtes avaldub ükskõiksus või vastumeelsus

3. Ärritunud, pahur või nukrameelne olek

4. Sageli on väsinud, loid, ei soovi eriti midagi teha

5. Sagedased kaebused peavalu, nõrkustunde kohta, tunne, nagu hakkaks kohe haigeks jääma (n-ö külmetushaigustesse). Ärevuse osas mitmesugused vahelduvad kehalised kaebused või liigne hõivatus oma kehalise tervise jälgimisega

6. Raske uinuda, uni on katkendlik; liiga varajane ärkamine

7. Söögiisu on kehv ja kehakaal langeb või hoopis ülemäärane näkitsemine ja kehakaalu tõus

8. Õppeedukuse halvenemine, tundidest puudumised, järkjärguline loobumine huvialategevusest

9. Pöörab vähem tähelepanu oma välimusele, ei hoolitse piisavalt oma hügieeni eest

10. Ärevuse korral liigne ja mitte eakohane sõltuvus vanemate või teiste inimeste abist