1. Kuidas praegu poliitikas toimuvast sotti saada?

Ei saagi.

Keegi, sealhulgas võimuerakondade tagatoad, ei juhi toimuvat. Nad suudavad hädavaevu sündmustele reageerida. Üle hulga aastate on määramatus Eesti poliitikas erakordselt suur. Korraga käriseb võim nii Toompeal kui Tallinna linnas. Paljudes omavalitsustes üle kogu Eesti puudub kolm ja pool kuud enne valimisi selgus, millist volikogu hakatakse valima.

Aasta-pooleteise jooksul võib kogu poliitiline maastik tundmatuseni muutuda. Võidab see, kes suudab segastes oludes inimesi kõnetada.

2. Kes suudab inimesi kõnetada?

Peavooluerakonnad seda ei suuda, ükski neist. Miks see nii on, on igal juhtumil erinev. Kes upub siseheitlustesse, kes tegeleb valijate jaoks ebaoluliste pseudoteemadega, kes on lihtsalt aja jooksul minetanud usutavuse, kel pole juba aastaid midagi öelda olnud.

Ainukesed, kes oma valijat veel kõnetavad, on EKRE ja oma valijat kõnetab ka Yana Toomi punt. Nende häda on aga selles, et nende toetusel on selged piirid. Samuti puudub neil igasugune lootus omavaheliseks ühisosaks.

Alalhoidlikum, keskpõrandale hoidev osa ühiskonnast võiks aga vabalt ümber joonduda, kui keegi suudaks praegusele kaootilisele hulpimisele mingi suuna anda.

3. Mis saab IRL-ist? Või õigemini, millal?

IRL on endise esimehe ja aseesimehe demonstratiivse väljaastumisega arusaadavalt saanud järjekordse valusa hoobi, niigi laia ja sügava haava põhjas on uus ja värske haav.

Praeguse esimehe Helir-Valdor Seederi tõlgendus, et erakond on hädas, sest pole oldud piisavalt ideoloogiline ja piisavalt konservatiivne, on väga küsitav. IRL-il on vähegi paremad ajad olnud siis, kui tooni on andnud “avatud rahvuslased”, kui räägitud on tulevikust. Kui läksid aseesimees Eerik-Niiles Kross ja Yoko Alender, siis kukkus erakonna toetus mõne kuuga 10 protsenti. IRLi viimase 2 aasta vindumine on näidanud, et EKRE nišis on ruumi vaid ühele, selgema sõnumiga EKREle.

Koos Tsahkna ja Mihkelsoniga lahkus niigi näljapajukil IRLilt ka arvestatav osa hääli. Viimastel kohalikel valimistel tõi Tsahkna IRL-le ligi 40% nende häältest Tartu linnas. Riigikogu valimistel aastal 2015 oli tema osakaal 35%. Lisaks lahkus koos Mihkelsoni ja Tsahknaga ka suur osa nende välis- ja julgeolekupoliitilisest kuvandist, mis neid seni elus hoidnud on.

Ei ole usutav, et IRLi tsentrifuug nüüd seisma pannakse. Küllap on väljalendajaid peagi veel.

4. Mis saab Keskerakonnast?

Kui ei juhtu imet, kuulutatakse homme-ülehomme välja valimisliit, mille eesotsas on Yana Toom, Edgar Savisaar ja Olga Ivanova. Selle moodustamise toetajad on veel Oudekki Loone ja mitmed teised Keskerakonna fraktsiooni liikmed. Nii mõnedki neist (nagu Peeter Ernits, Heimar Lenk, Marika Tuus-Laul) ei pruugi kohe minna erakonnaga avalikku sõtta, aga Jüri Ratas ei saa arvestada ei nende lojaalsusega ega nende häältega Riigikogus.

Kui Keskerakonna juhtide tänane sõjakus valimisliidu loojate suhtes pärast selle sündi ei vähene, siis peavad nad üüe rühmituse loojad välja viskama. See ei tähendaks tingimata kohe, et Keskerakonnast saaks sotsid nr 2, sest suure hulga vene valijate jaoks on Keskerakonna ja Mihhail Kõlvarti kaubamärk piisavalt tugevad, et neid mõnda aega edasi toetada. Aga veel suurem hulk läheks siiski lahkujatega kaasa.

5. Mis jääb Jüri Ratasele?

Esiteks, võlad. Keskerakonna rahaline seis on jätkuvalt vilets. Ikka veel müüakse Toompea kontorit, et maksta kinni Savisaare-Toobali juhtimisel tekitatud kohustused ja trahvid. Erakondade rahastamise järelevalve komisjon uurib järjekordset juhtumit - kas Keskerakond on saanud veel 220 000 eurot varjatud annetusi, mis tuleks riigieelarvesse tagasi maksta.

Teiseks, häbi. Juba pool aastat on peaminister oma väärikuse alla neelanud ja püüdnud hoida häid suhteid Edgar Savisaarega, makstes kinni tema õigusabikulusid, luues talle sisutu parteilise töökoha, otsides tema lähedust, tehes koos pilti ja õigustades sigadusi, mis on lisaks Savisaarele endale ka Keskerakonna kriminaalkuriteos kahtlustatavaks viinud. Selle tegevuse käigus on ta peaministrina andnud tehtule sisuliselt riikliku heakskiidu.

Kolmandaks, vähemusvalitsus. Ilma Tsahkna ja Mihkelsonita ei ole Ratasel juba täna toimivat Riigikogu enamust. Kui uus valimisliit ametlikuks saab, on see ilmselt lõplikult selge. Eesistumise õnnestumise koorem lasub peamiselt Jüri Ratasel, suurt osa valitsusest huvitab see teema vähe. See ja kohalike valimiste lähedus tähendab, et asjad, mida see valitsus suutis ära teha, on suures osas ilmselt tänaseks tehtud. Nüüd läheb suurem aur ellujäämisele.

6. Mida tahab Yana Toom?

Järjekordne hea vastuseta küsimus. Ekspressile on ta kinnitanud oma rahulolematust Keskerakonna praeguste sõnumite ja kampaaniaga. Vene valijad, eriti Venemaa kodanikest ja kodakondsuseta valijad ei taha valimistele minna selleks, et otsustada pargipinkide ja purskkaevupumpade üle. Nad tahavad valimistel edastada jõulist poliitilist sõnumit. Keskerakonna ametlik juhtkond seda sõnumit aga Toomi arvates ei anna.

Nii tundub algul, et Toom tahab neil valimistel endale ja oma valijatele veidi paremat väljundit. Tegelikult käib töö aga palju kaugema tuleviku nimel. On selge, et Savisaarest ei saa enam vene kogukonna pikaajalist liidrit. Mida me praegu näeme, on Yana Toomile oma erakonna ehitamine.

7. Mis on Sõõrumaa roll?

Sõõrumaast on saanud Loojuvate Poliittähtede Hea Haldjas. 2006. aastal ostis ta hiidpinnad ajalehtedes, et toetada Arnold Rüütli jätkamist presidendina. Nüüd võitleb ta, et elus hoida Savisaare “režiimi” Tallinnas. Kas ta sellisel foonil oma nimekirja üldse kokku saab ja kuhugi viia suudab, on suur küsimärk.

8. Kes on järgmine lahkuja?

Rahulolematust on kõigis parteides piisavalt, et võib julgelt oletada: Mihkelsoni ja Tsahknaga aknaaluste ja ülejooksjate read ei piirdu. Küsimus on, kes murdub järgmisena. Kas on see Viktoria Ladõnskaja, kes eile lubas IRLi edasi jääda, kuid kelle tegutsemisvõimalused praeguse juhtkonna all on õige napid? Või on see Maire Aunaste, kelle rahustamiseks pärast Tsahkna-Mihkelsoni lahkumist võttis Keskerakonna raskekahurvägi kuuldavasti ette ka omapoolse “sarmirünnaku”?

Nagu terane lugeja mõistis, on enamik küsimusi jätkuvalt vastuseta. Miks? Loe uuesti küsimus 1!