Samal ajal menetles advokatuuri aukohus kaebust ühe teise advokaadi, Maria Mägi-Rohtmetsa suhtes, kes varem esindas Kilki, nüüd aga Kilgi võlausaldajaid. Kaebuses heideti advokaadile ette kliendi vara alusetut kinnipidamist, konfidentsiaalse info avaldamist kolmandatele isikutele, huvide konflikti, kliendisuhte lõpetamist lubamatul viisil ja kliendile dokumentide üle andmata jätmist. Aukohtu esimees Andres Aavik kinnitab, et distsiplinaarsüütegu ei tuvastatud.

Kaebuse advokatuuri aukohtule esitas Rein Kilk. Kes esitas alusetuks osutunud kuriteoteate prokuratuurile, pole teada, kuid Rask on veendumusel, et selleks on “üks advokaadibüroo, kellega üks tema klient on pikka aega hammast ihunud”. Selle all peab ta ilmselgelt silmas Maria Mägi advokaadibürood. Mari Mägi-Rohtmets väidab, et tema pole Raski suhtes kellelegi ühtegi kaebust esitanud.

Advokaatidel pole otsest kohustust teavitada advokatuuri neile kahtlustuse esitamisest. Kuid tsunfti kodukorra järgi tuleb advokatuuri juhatust lisaks näiteks kontaktandmete muutumisest viivitamatult teavitada ka “muudest olulistest asjaoludest”. Kahtlustus võib riivata advokaadi sõltumatust, selle vältimiseks võib advokatuur oma liikme kutsetegevuse kasvõi ajutiselt peatada. Rask ei teavitanud advokatuuri. Advokatuuri esimees Sten Luigale tuleb kahtlustus üllatusena. Ta ütleb, et “on harjunud”, et advokaadid kahtlustusest teada annavad ning annab mõista, et vastavasisulise kohustuse võiks reeglitesse sisse kirjutada.

"Kui mina olen rikkunud tsunftireegleid, siis tahaks teada, millistele tsunftireeglitele vastavad valed kuriteokaebused?" küsib Rask.

Algselt 31.oktoobril ilmunud artiklit on muudetud 3.novembril seoses sellega, et algsest versioonist võis jääda eksklik mulje, nagu olnuks Rask kohustatud advokatuuri kuriteokahtlustusest teavitama. Samuti on täpsustatud kahtlustuse esitamise kuupäeva ning vastukaebuse esitamise asjaolusid.