Ühes intervjuus on Urmas Sõõrumaa öelnud, et „hingega loodud asjadel on nende liidriga sarnane maagiline ruut“. Näiteks tema turvafirma ESS ja ta ise, Merko ja Toomas Annus. Küsimus selle kohta viis ootamatult täiesti tasuta esoteerikaseansini.

„Kas Edgaril on ka maagiline ruut?“ uurin.

„Ta on jalgadega maa peal, tal on tahtejõudu ja loogikat, tal on õitsengujoon!“ ütleb Sõõrumaa. „Õitsengujoon on see, et sa võid kodus haige olla, kuid sinust ikka kirjutatakse. Sa võid istuda saali nurgas, kuid sinu poole läheb ikkagi kaamerate tähelepanu. Õitsengujoonega inimesed säravad seltskonnas kergesti, ütlevad tooste, räägivad anekdoote. Kuid ei pruugi seda teha: näiteks kadunud Aadu Luukas rääkis väga vaikselt, aga terve saal kuulas. Teine võib kisada saali ees, vehkida – ja keegi ei kuula.“

„Kus see joon on?“

„Ma võin sinu maagilise ruudu siia kõrvale teha!“

PATSIENT SAAB DIAGNOOSI: Toivol on õitsengujoon olemas (see on hea), aga maad liiga vähe (see on paha). Vähemalt Urmas Sõõrumaa mõõtmise järgi. Foto: Karin Kaljuläte

Sõõrumaa haarab tahvelarvuti, hiina astroloogilise abimehe kaustiku ning küsib mu sünnikuupäeva. Tuhlab sealsetes valemites, seletab, et tegemist on taoistliku astroloogiaga, mis põhineb „esivanemate energiatel ja looduse stiihiatel“ ning teatab: „Sa oled metallkukk!“

Jätkates: „Sulle meeldib olla püüne peal. Ja kuke kohta öeldakse – sorry, et ma nii ütlen –, et istub sõnnikuhunniku otsas, nokib tatti ja ütleb: maitse asi!“

„Kas kukk on halb?“

„Väga hea on. Talle meeldib olla laval. Metall ütleb, et natuke metalne oled. Tasub pehmust endasse korjata. Natuke härdust ja pisaraid, naiselikke asju, tuleb kasuks.“

„Ütlesin Jürile, et sina oled liider. Sina pead näitama teistele, kuidas joosta, ei pea enam ise jooksma. Ta ei saanud aru.“

Nüüd joonistab Sõõrumaa tripstrapstrulli jooned ning hakkab sinna endamisi pomisedes numbreid kirjutama: „Neli, kuus, seitse, üheksa, üks, kaheksa… Nii, siit tuleb kokku kümme…“

Ei jõua tehteid veel lõpuni, kui juba teatab võidukalt: „No kuule, sul on ju õitsengujoon juba sees olemas! Ja sind on raske endast välja viia. Sa ei pea ebaõnnestumisi meeles.“

Sõõrumaa jätkab: „Kui võrdleme kahte tennisemängijat: Kaia Kanepi lööb kolm korda järjest palli auti ega heitu. Varsti kukuvad pallid sisse. Aga Maret Ani lööb esimese palli auti: „Kurat, täna on halb päev!“ Lööb teise: „Ma pole 20 aastat nii sitasti mänginud!“ Lööb kolmanda: „Vastasel on õnne rohkem kui mul.“ Pisarad ja värgid, mäng laguneb.“

Joonestikust loeb Sõõrumaa välja veel igasuguseid asju: analüütika joon, intelligentsuse joon, teadusliku lähenemise joon, roosade prillide joon, füüsilise jõu joon jt. Viimane olevat Jüri Ratasel, kel „pole aega mõelda, ainult jookseb“.

„Ütlesin Jürile, et sina oled liider. Sina pead näitama teistele, kuidas joosta, ei pea enam ise jooksma. Ta ei saanud aru.“

Toomas Annusel ja Villu Reiljanil olla „vaidlejate joon“. Viktoria Ladõnskajal aga lisaks sellele veel „läbi ebaõnnestumiste areneja“ joon. „Ütlesin Viktoriale, et ta meie valimisliitu tuleks. Küsisin, miks ta tahab kogu aeg minna läbi ebaõnnestumiste, kui võib ka minna läbi õnnestumise,“ seletab Sõõrumaa.

Mingi joon näitavat veel selgroogu. Sõõrumaa joonistab paberile Edgari joonestiku („topeltloogika, jalgadega maa peal, õitseng“) ning selle ümber Jüri Ratase, Yana Toomi, Mailis Repsi ja Kadri Simsoni joonestikud – kõigil kurjakuulutavad tühjad read. „Edgar oli selgroog, aga täna on erakond ilma selgroota,“ räägib Sõõrumaa. „Selles mõttes pole muidugi hullu, et alateadlikult otsivad inimesed enda kõrvale kedagi, kes täidaks nende tühjad read. Näiteks Enn Pandil pole ka selgroogu. Aga Pandi kõrval on Ain Hanschmidt, kellel on kõik read täis. Kui tahad Tallinki äri nurjata, tuleb need kaks meest omavahel riidu ajada.“

ENERGIALAKS TELEFONILE: Urmas Sõõrumaa kleebib Toivo telefoni taha kaks väikest „polaarsust muutvat“ kiibikest.  Foto: Karin Kaljuläte

Lõpuks saan veel teada, et intervjuu päev oli „maapäev“, kus inimesed kõnnivad pilk maas, on natuke jäärapäised ja päevas on vähe „puud ja vett“.

Siis aga näitab Sõõrumaa minu astroloogilist seisu ja teatab, et olen „maa peal olev vesi ehk jõed ja järved“, ajan õigeid asju, olen kasvule ja ehitamisele suunatud ning minus on päris palju tuld – lausa 33 protsenti. „Aga kuna oled veebruaris sündinud ja see on märg aeg, võtab see tuld veidi vähemaks.“

Keegi mu vanavanematest olnud „commander“, aga ma ise olen „kaitseingliga“. Praegu olen „agressiivne reisija“, aga tulevikus „pehmem reisija“.

„Sul on ainult maad liiga vähe,“ kõlavad ka ärevamad noodid. „Tõenäoliselt on sul nõrk magu või soolestik.“

Enne lahkumist vaatame veel mu võnkumised ka üle. Sõõrumaa märkab mu nutitelefoni ning teab, et selle vibratsioon on vaid tuhat ongströmi, mis tähendab sisuliselt, et ta imeb minust energia välja. Mina võngun kusagil 10 000 ongströmi peal, tõestab Sõõrumaa pendel.

Ärimees kleebib mu telefoni taha kaks väikest „polaarsust muutvat“ kiibikest ja teatab, et nüüd võngume ühel sagedusel. Ehk telefon olla nüüd nii võimsa energialaksu all, et võin sellega praktiliselt hambaid ravida!