Loe ka: Kopterid on Eesti ettevõtjate uus kallis hobi

Kas tahtsite juba lapsepõlves lenduriks või astronaudiks saada?

Lennundusega puutusin kokku aastaid tagasi kui käitasime reaktiivlennukit ja eelistasin viibida kaaspiloodi istmel rohkem kui tagaistmetel. Mind paelub helikopterite puhul lendamisega kaasnev vastutus ja distsipliin. Kui läksin lennukooli, siis tundus helikopteriga lendamine keerukam ja väljakutseterohkem kui lendamine lennukiga. Lapsepõlves ei osanud sellest unistada, loodan et tänapäeval lapsed juba oskavad.

Kus tegite piloodipaberid ja palju olete kopteriga lennanud?

Õppisin Inglismaa lennukoolis (tunnistus UK CAA poolt), mille praktiline õpe toimus Hispaanias ning võimaldas seejuures saada lisakogemust mägedes lendamiseks ja maandumiseks.

Koolis tuli sooritada üheksa teooriaeksamit: Air Law, Human Performance, Meteorology, Communications, Principles of Flight, Operational Procedures, Flight Performance and Planning, Aircraft General Knowledge ja Navigation. Lisaks läbida minimaalselt 45 lennutundi ning sellele järgnenud eksam. Korra aastas tuleb oma pädevus praktilise lennu näol eksamineerija juures valideerida.

Pean ennast konservatiivseks piloodiks, mistõttu otsustasin juba koolis, et enne saja lennutunni täitumist kaasreisijaid pardale ei võta. See sada tundi sai hiljaaegu täis lennuga kaunile inimtühjale Keri saarele, kuhu võtsin juba kaasreisija kaasa ja see oli meeldejääv päev. Tänaseks on mul kogunenud ligi 110 lennutundi. Teisisõnu teen alles esimesi samme.

Mida helikopteri juhtimise oskus teile tähendab?

Vabadust, operatiivsust, igakordset väljakutset iseendale. Helikopteri mitmekülgsus võimaldab valida kiirust, kõrgust, maandumispaika. Võimaldab näha ümbrust, objekte kaugelt või lähedalt, lennata kiiresti või aeglaselt. Vabadus võiks vabalt olla helikopteri sünonüüm.
Taevas olemisel on oma võlu, mida on raske sõnadesse panna. See on midagi hingele, vähemalt minule ja see aitab mul igapäevaelus paremini funktsioneerida.

Mis põhjusel tavaliselt lendate?

Minu lennud on täna eelkõige kogemuse kogumise lennud ja see kätkeb endas nii era- kui ka tööalaseid lende. Iga uus marsruut, maandumispaik ja õhuruum tähendab uusi oskusi ja kogemusi. Näiteks edasi-tagasi kokku tunnine lend tuttavasse kohta tähendab minimaalselt tunnist, kuid sageli pikematki ettevalmistust lennu planeerimisel. Paika tuleb panna marsruut, koostada lennuplaan, vaadata üle ilm ja selle prognoosid, aktiivsed ohu ja keelualad, aktuaalsed teated pilootidele, hankida maaomaniku luba maandumisel väljaspool lennujaamu jne. Samuti teha helikopterile lendamiseelne tehniline kontroll, täita helikopteri ja piloodi logiraamatut. Uude kohta lendu planeerides võtan ettevalmistamiseks mitu tundi aega.

Milline on olnud seni kõige ägedam lend?

Meeldejäävaim lend oli lennukooli esimene lend üksi ehk nn solo flight ja lend esimese kaasreisijaga - tema usaldus ja minu valmisolek vastutuse võtmiseks kellegi teise elu eest. Üks lummavamaid lende on kindlasti olnud Islandil, maandumisega jääliustikel.

Kas lennates on juhtunud midagi ekstreemset?

On olnud tehnilisi olukordi, mida piloodina tuleb käsitleda kui emergency procedure, kuid ühtegi ekstreemset ega väga ootamatut seika ei ole minul tänaseni õnneks olnud. Koolis pannakse suurt rõhku valmisolekule ootamatusteks või avariiolukordadeks. Ekstreemsemad olukorrad, näiteks mootori seiskumine, eeldavad reageerimist loetud sekundite jooksul. Seetõttu soovin peatselt enesetäiendamiseks läbida USAs Robinson tehases ohutuskoolituse ja käin koos instruktoriga igakuiselt praktiseerimas ohuolukordadele reageerimist.

Helikopterit teil endal pole, kas plaanite soetada?

Hetkel ei plaani. Veel mõnda aega tahan saada kogemusi helikopteril, millel ka õppisin ehk neljakohalisel Robinson R44l. Rendin seda kopterit ja see on osutunud võimalikuks tänu mitmele heale inimesele, kes mind on usaldanud ja mille eest olen väga tänulik. Helikopteri rendile andmisega kaasnevad arvestatavad riskid ja osati on need seotud piloodi iseloomuomadustega. Lennuameti registrist nähtub, et erakasutuses on vaid kuus helikopterit. Lisaks on mõned kopterid lennukoolidel ja riiklikel asutustel, sh politsei- ja piirivalveametil. Siin lendavad ka mõned üksikud välisriikide registrites olevad kopterid. Helikopterite rentimise võimalused Eestis on täna kahjuks veel väga piiratud.

Kui palju võiks Eestisse tulla viie aasta jooksul koptereid juurde?

Neid võiks viie aasta pärast olla vähemalt poole võrra rohkem kui täna. Kuid see sõltub arengutest majanduses. Olen tähele pannud, et kui vanasti mindi tegema auto juhilubadele lisaks väikelaevajuhi või mootorratta lube, siis täna huvitutakse järjest enam lennundusest.

Seda soodustab kogukond, näiteks Eesti Erapilootide liidu, MTÜ Eesti Kiirabikopteri ja Nordic Aviation Academy inimesed teevad pingutusi kopterilennunduse propageerimiseks.

Piloodiks õppimine ei ole nii keeruline kui see tundub. Seda peaks ka välja hõikama! Inimestel on uudishimu kopterilennunduse vastu, see nähtub ka arvukatest foto- või videoülesvõtetest, mis tavaliselt kopterite õhkutõusmisi või maandumisi saadavad ja millest osa ka avalikkuseni jõuab.