EE ARHIIVIST: Kes olid palju tüli tekitanud erakoolide rahastamise seadusepügala taga?

Ekspress uuris ja avastas, et haridusminister Jürgen Ligi parandab oma parteikaaslaste praaki.

2011 jõustunud haridusseadus on tekitanud olukorra, kus riik peab kõigi erakoolide ruumikulud katma. Sellest julgust saades hakkas erakoole tekkima kui seeni pärast vihma.

Kes tekitasid sellise ülimalt lahke seadusepügala? Artikkel ilmus esmakordselt 2.03.2016.

See on piinlik lugu, mille sündi ei mäleta justkui mitte keegi.

Otsus, mis võtab rahvalt miljoneid eurosid aastas.

Erakooliseaduse §22² ütleb, et linnad ja vallad peavad osalema erakoolide tegevuskulude kinnimaksmises.

Haridusminister Jürgen Ligi tahab, et edaspidi olgu erakoolide toetamine vabatahtlik. Riik püüab ju koolivõrku korrastada, paneb ettevaatlikult väiksemaid koole kinni, aga erakoole tekib muudkui juurde (viie aastaga kasvas nende arv 30 protsendi võrra) ja kulude katmine soosib seda. Kusjuures erakoolid on tasulised ega pea kõiki soovijaid vastu võtma.

Erakoolide peremehed ­­pelgavad, et Ligi ajab nende niigi ­keerulise äri vussi. Näiteks Tallinna Vaba Wal­dorfkool teatas, et võttis ­ruumid kümneks aastaks üürile tänu eel­mai­nitud paragrahvile. ­Samamoodi Tartu Vaba Waldorfkool, mis soetas ruumid 12 aasta pikkuse pangalaenuga.

Kooliomanikud räägivad koole ähvardavast pankrotilainest. Isad-emad kardavad õppemaksu tõusu. Jutt käib tuhandete laste saatusest. Erakoolides õpib peaaegu 5800 last.

Endine haridusminister Mailis Reps (Keskerakond) teatas jaanuaris Riigikogu kultuurikomisjonis, et Ligi otsus lõpetab erakoolide rahastamise. Ükski omavalitsus ei võta erakoole koolivõrgu osaks, kui tal on koolivõrgu koondamise ülesanne.

Õhk on pingetest paks.

Riik maksab erakoolidele õpilase kohta 1,6 korda rohkem raha kui munitsipaalkoolidele. See on ebavõrdsus, mis süveneb ja tuleb lõpetada. Jürgen Ligi

Seetõttu tasub vaadata, kuidas selline dotatsiooni-idee üldse sündis. Riigi Teataja ütleb, et kui erakooliseadus 18 aastat tagasi vastu võeti, siis niisugust paragrahvi seal polnud.

See knihv tekkis alles suvel 2010. Justkui märkamatult, teise seaduse varjus. Tookord tegeles Riigikogu hoopis põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega.

Kuid ka tolles eelnõus polnud algul paragrahvi, mis käskinuks KOVidel erakoole toetada.

Vastav punkt sokutati sinna alles seaduse teisel lugemisel. Seejuures puudus idee kõrval hinnang, mis see kõik võiks maksma minna. Sotside toonane haridusspets Peeter Kreitzberg taipas kohe, et sellest võib tekkida suuremat sorti jama. Ta teatas ettepaneku arutamisel Riigikogu kultuurikomisjonis: „Ma ei pea võimalikuks pidada ühele õpilasele üleval kaht õppekohta Eesti praeguse maksusüsteemi ja rahalise võimekuse juures.“

Aga Lauri Luik Reformierakonnast küsis vastu: „Miks me peaksime erakoole karistama? Täna nad ongi natukene raskes seisus. Eesmärk ongi see, et ka erakoolid saaksid Eestis võrdsetel alustel tegutseda.“ Kuid dotatsiooni-idee ei sündinud mõttevälgatusena kultuurikomisjonis. Selle esitas sinna haridus- ja teadusministeerium.

Toonane haridusminister Tõnis Lukas (IRL) ütleb, et ka tema polnud ettepaneku taga: „Ministeerium aitas vaid seda ideed vormistada, pakkusime juriidilist abi.“ Tegemist oli tüüpilise vorst vorsti vastu kaubaga. Lukase sõnul oli Reformierakond valmis põhikooli- ja gümnaasiumiseadust toetama siis, kui KOVid saavad kohustuse erakoole toetada. Nii ka läks.

Lukase sõnul tegeles oravatest hariduspoliitikaga Helmer Jõgi.

„Ei oska aad ega ood öelda,“ on Jõgi kimbatuses. Talle meenub, et Reformierakonna fraktsioonis arutati korra erakoolide toetamist, aga see olnud ka kõik. „Olen viimasel ajal mõelnud, et kuidas pagan küll selline asi läbi läks. Pidi kuidagi märkamatult minema. Kuidagi tuleb see asi ära heastada. See oli viga, see ei olnud õige otsus.“

Ministeeriumis mäletatakse, et vastava ettepaneku esitas hoopis Lauri Luik. Luik mäletab nagu Jõgigi, et fraktsioonis arutati asja. „Aga seda küll ma ei julge väita, et just mina selle ettepaneku tegin...“

Kuid pole vahet: selge on, et idee pakkus välja Reformierakond.

Keskerakonna saadikud võtsid „vea“ üles juba tolsamal suvel 2010. Nad esitasid arupärimise, mille üks küsimusi oli: „Millest tulenes terav vajadus erakoolipidajaid täna majanduskriisi tingimustes maksumaksja rahaga toetada?“ Vastamisel libises minister Lukas sellest küsimusest justkui märkamatult üle.

Alles viis aastat hiljem otsustas Jürgen Ligi asja ära klaarida. Ta teadis, et saab vett ja vilet, kui julgeb erakoolide vastu minna.

Valitsusest läks Ligi ettepanek läbi, kuid seisab neljandat kuud riigi­kogus. Ligi selgitas kultuurikomisjonis, et riik maksab erakoolidele õpilase kohta 1,6 korda rohkem kui munitsipaalkoolidele. See on ebavõrdsus, mis süveneb ja tuleb lõpetada.

Aga see ei aidanud. Oravatel pole jõudu. Isegi IRL pidurdab. ­Kalle Muuli teatas kohe, et eelnõuga ei tohi kiirustada. Tegemist on samalaadse patiseisuga nagu kooseluseaduse ja Juhan Partsi Euroopa kontrollkotta lähetamisega.

See vaid tõestab, et jama saab kohati tekitada lihtsalt ja märkamatult, seda ära klattida on aga väga keeruline.

Full disclosure: Artikli autori üks laps lõpetas erakooli, teine õpib linnakoolis. Mõlemad koolid on väga hea tasemega.