Tallinna turul aktiivse Rootsi kinnisvarafirma Bonava AB müügijuht Lauri Laanoja:

"Tallinnas müüakse aastas ca 3000 uut kodu, mida ei saa nimetada buumiks või ülekuumenemiseks. Buum eeldaks arendajatepoolset uute korterite pidevat ja hoogsat hinnatõusu ning ostjate poolt läbimõtlemata laenamist. Kumbagi täna Tallinna kinnisvaraturul märgata ei ole.

Meie näeme 2018. aastat ja ka paari järgmist aastat optimistlikult. Eelkõige seetõttu, et Eesti makronäitajad – majanduskasv 3-4% aastas, keskmise palga kasv 5-7% aastas, madal tööpuudus, mõõdukas inflatsioon jne – on julgustavad. Kodulaenu intressid on väga madalad ja laenuturg tervikuna samuti toetav.

Seda kõike arvesse võttes prognoosime, et viimaste aastate mõõdukas elukondliku kinnisvara sektori kasv jätkub ka lähematel aastatel. Ehitusmahud Eestis on sellel aastal hüppeliselt kasvanud, mis on juba tekitanud selge surve ehituskulude kasvule. Kõigi nende tegurite tagajärjel jätkab ka Tallinna keskmise korteri ruutmeetri müügihind kasvamist.

Bonava rajab kodusid peamiselt väljapool Tallinna kesklinna, pakkudes võimalikult paljudele inimestele kättesaadava hinnaga uusi kodusid. Meie turusegmendis ei ole märgata uute korterite otsest ülepakkumist, seega võib eeldada aasta lõikes tavapärast ca 5% hinnatõusu.

Müügihinnal on tegelikult veel piisavalt kasvuruumi, 2007.-2008. aasta buumiajal maksis keskmine korter umbes 140 keskmist palka, 2017. aasta 1. poolaastal oli sama number vaid 94 keskmist palka.

Küll aga ei ole tõenäoliselt hinnatõusuks enam ruumi kesklinna ja populaarsete kesklinnalähedaste asumite uutel korteritel. Keskmisest kõrgemas hinnaklassis ei pruugi kõikidele arendustele huvilisi jätkuda."

Priit Uustulnd, Kaamos Kinnisvara tegevjuht:

"2500-3000 uue korteri müük aastas Harjumaal on tubli tulemus, aga vastabki sellele, mida üldine majanduskonjuktuur võimaldab. Jätkuvalt madalad intressid, hoogne palgakasv, rahvaarvu dünaamika ja elanike arvu kasv Harjumaal. Lisaks veel erinevad investorgrupid, kes otsivad kapitali paigutamise võimalust. Erinevus mõne aasta tagusega on ehk asjaolu, et kogu arendusmahtude raskuskese on kandunud kesklinna ja Kalamaja asemel "Mägedesse" ja teistesse magalapiirkondadesse. Samuti aina rohkem hoogustuv üürikorterite temaatika. Uute korterite "laovaru" on 1-1.5 aastat ja see näitaja on viimaste aastate jooksul püsinud samal tasemel.

Meie näeme täna riske eelkõige väliskeskkonnas, on need siis Rootsi majandus, Donald Trump ja Kim Jong oma tuumanuppudega või bitcoin."

Tiit Kuusik, Merko Ehituse Eesti kinnisvaraarenduse divisjoni direktor:

"Suurt buumi kinnisvaraturul näha ei ole, kuigi uute korterite müük on viimasel paaril aastal kerges kasvutrendis olnud. Kuna uute korterite pakkumine on Tallinnas üsna suur ja konkurents olemas, hoiab see ka hinnataseme edasist kiiret tõusu tagasi. Ikka kehtib reegel, et suurem nõudlus on parema asukoha, hea planeeringu ja kvaliteetselt ehitatud korterite järele. Ehk siis tarbija otsib paremat toodet ja ta vaatab kindlasti ka kortermaja õuele - läbi mõeldud ja terviklikult kujundatud elukeskkond on see, mida oma kodu ümber soovitakse. Seda näitab kasvõi huvi meie Paepargi arendusprojekti suhtes. Tallinna elanik soovib elada kenas kohas ja hästi, seega kui pakkuda kvaliteetset elamut koos seda ümbritseva tervikliku elukeskkonnaga, läheb ehitatav ka hästi kaubaks.

Majandus kasvab, palgad on kasvanud, intressid jätkuvalt madalad, tööpuudus madal – raha otsib kohta ja kinnisvara on investeerimiseks jätkuvalt atraktiivne varaklass. Lisaks avaldab mõju Tallinna kasvamine - linlaste juurdekasv on ca 5000 inimest aastas ja viimase 10 aastaga on linnaelanikke ligi 10% juurde tulnud. Sealt tuleb ka nõudlus uute pindade järgi nii värskelt linna kolinud inimestelt kui ka neilt, kes oma senised pinnad uute vastu soovivad vahetada. Kuni majandus kasvab, kuni teha head asja ja linna tuleb juurde ostujõulisi inimesi, on tegu jätkusuutliku arendamisega."

Andres Aavik, Liven Kinnisvara juhatuse liige:

"Korterituru nõudluse ja hindade kasv on viimastel aastatel olnud stabiilne ning proportsioonis elanike ostujõu ja Tallinna kasvuga. Nõudlust toetavad ka madalad intressid ning elanike jätkuv soov oma elamistingimusi parandada. Arvestades majanduse makropilti on koduostjate kindlustunne kõrge.

Uute arendusprojektide turule tulekut piiravad pakutavate kruntide vähesus ning sisendhindade (ehitus ja maa hind) kasv. Ka pangad on arendusprojektide finantseerimisel jätkuvalt ettevaatlikud.

Pikemas perspektiivis mõjutavad nõudlust negatiivselt nii meie demograafiline olukord kui ka intresside tõus. Nõudlust jäävad toetama elanikkonna kasvav ostujõud ning tõmbekeskuste kasv.

Alanud aastaks prognoosime stabiilse kasvu jätkumist. Kõrbeda võivad ebaproffessionaalsed arendajad, kes alahindavad riske või on liialt optimistlikud tuleviku suhtes. Ostjad peaksid tavapärasest enam pöörama tähelepanu arendaja taustale ning eelistama kogemustega arendajaid."

Arle Mölder, Novira Capitali juht:

"Eluasemeturg püsib palga- ja Tallinna elanike kasvul ning pankade suhteliselt odavatel eluasemelaenudel. Nendes kolmes komponendis minimaalselt lähema aasta-kahe jooksul kindlasti muutusi ei paista.

Kinnisvaraturu suurim risk on ehitushinna kasv viimase aasta jooksul ning meie turul on ehitushind kaugelt suurim osa korteri koguhinnast (mitte kasum, kahjuks)

Merekalju projektis on plaanis turule tuua väga kvaliteetset kaupa väga heas asukohas. Kuid see tähendab ka kõrgeid ehituskulusid ning siseveendumusele jõudmist konkreetsete müügihindade ja -tempo osas.

Eks iga kriis ole omanäoline ja kinnisvara on väga selgelt tsükliline äri. Kindlasti mõjutab turgu alates 2020 aastast rakenduv 0-energiamajade seadus - kõik kasutusloa saavad hooned peavad olema sisuliselt passiivhooned. See teeb ehitust oluliselt kallimaks ja/või arhitektuuri igavamaks."