Terviseameti epidemioloogid on välja selgitanud, et laps haigestus 13. märtsil, mil tal tekkis palavik ja halb enesetunne. „Haiguse esimesel päeval osales laps koolitundides. Kolm päeva hiljem läks pere haige lapsega perearsti vastuvõtule, kust nad saadeti koju ravi jätkama. Arst leetreid ei kahtlustanud, kuna lapsel sel ajal äratuntavat löövet veel ei olnud,“ rääkis terviseameti nakkushaiguste ennetamise ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Irina Filippova saadetud pressiteates.

Lööve tekkis ja levis kaks päeva hiljem üle keha. Alates 19. märtsist on laps koos emaga isoleeritud haiglasse. Mõned päevad hiljem haigestus leetritesse ka lapsevanem, kes oli lapsepõlves vaktsineeritud leetrite vastu ühe doosiga.

„Oleme selgitanud välja võimalikud lapsega kontaktis olnud inimesed ja andnud soovitusi enda või oma laste jälgimiseks,“ selgitas Filippova terviseametipoolseid tegevusi.

Leetritesse haigestus ka tema ema.

Terviseameti avalike suhete juhi Iiris Saluri sõnul on olukord väga tõsine, sest laps käis haigena ühe päeva koolis ja võis seal haigust levitada. Leetrid ei avaldu nimelt kohe - peiteaega arvestatakse selle juhtumi puhul 4. aprillini.

Viimsi koolis õpib umbes 1400 last. Viimsi neljas koolis on kokku 34 vaktsineerimata last. Kooliõde keeldus ütlemast, kui palju neist õpib selles Viimsi koolis. Haigestunu klassikaaslastest on vaktsineerimata kolm last.

Laps käis 16. märtsil kell 09:30-13:00 haigena ka Lasnamäe Tervisemajas, kus asub Tallinna Munitsipaal Perearstikeskus. Antud perearstikeskuses on leetrite vastu vaktsineerimata 45 last vanuses 0-14 eluaastat.

„Keerulisemaks ülesandeks on selgitada välja kõik võimalikud kontaktsed, kes külastasid haigestunuga samal ajal Lasnamäe Tervisemaja ja seal asuvat Tallinna Munitsipaal Perearstikeskust,“ tunnistas Irina Filippova. Seepärast palume kõikidel inimestel, kes külastasid 16. märtsil ajavahemikul kell 9.30 kuni 13.00 nimetatud perearstikeskust, jälgida oma tervist eriti tähelepanelikult. Esimeste haigustunnuste tekkimisel tuleks võtta telefoni teel ühendust oma perearstiga ning anda teada, et neil võis olla kontakt leetrite haigega."

Leetrite haigusnähud

Leetrite esmasteks haigusnähtudeks on palaviku tõus, halb enesetunne, köha, nohu, silma sidekesta põletik ja valgusekartus. Mõne päeva pärast ilmub nahale iseloomulik lööve, mis algab kõrvade tagant ning levib edasi näole ja kaelale ning hiljem ülejäänud kehale. Leetritesse haigestunu on nakkusohtlik 4–5 päeva enne ja kuni 5 päeva pärast lööbe teket. Nakkuse leviku piiramiseks on oluline hoiduda kokkupuutest haigega kogu nakkusohtlikku perioodi jooksul.

Haigusel spetsiifilist ravi ei ole, leevendatakse vaid sümptomeid. Haigus võib tüsistuda raskekujulise kopsupõletiku, keskkõrvapõletiku või peaajupõletikuga.

Tegemist pole ainsa juhtumiga: terviseamet registeeris märtsis lisaks neile veel ühe leetrite juhtumi.

Veel eelmisel aastal oli Eesti Maailma Tervishoiuorganisatsiooni väitel leetrivaba.

Viimane leetrite puhang Eestis oli 2006. aastal, kui haigestus 27 inimest.

Eestis vaktsineeritakse leetrite vastu MMR liitvaktsiiniga. Graafik näitab liitvaktsiinist keeldujate protsenti erinevatel aastatel.

Leetrite hankimine pole raske ka Euroopas, sest need levivad eestlaste lemmikpuhkusepaikades.

Ekspress nõudis välja andmed laste vaktsinee­rimise kohta kõigis Tallinna perearsti­keskustes. Tulemused on ehmatavad. Esimest korda tunnistab olukorra tõsidust ka sotsiaal­ministeerium.