Tänases Delfis räägib meediapersoon Kristel Mardisoo kõmulise ärimehe Iraj Zandi laiast haardest Eesti daamide seas. Selles nähtuses pole midagi uut. Juba möödunud majanduskriisi ajal kirjeldasime Eesti ärimeeste poolt sponsoreeritud nn satelliitbeibede head elu ja mis sellega finantskriisi saabudes juhtus. Taasavaldame loo uuesti (Esmakordne avaldamisaeg 26. november 2008).

* Tekst on kompileeritud investeerimisportaali LHV foorumi teema “Beibendussektor Eestis” põhjal. Suur tänu: Karum6mm, luuna, rehatrader, solver, rakuc, taksidermist, opex, privador, Lagnese, taavi186, mykoloog, Marvin, Stealth, kallo, Adamski, show, Erkki!

Klassikaliselt kasutab ärimees beibet, satelliitbeibet või grillkana (solaariumi üledoosiga blondiin, keda meelitab raha lõhn ning keda on teistest omasugustest väga raske eristada) meelelahutuseks juhul, kui tal on olemas ka ametlik abikaasa ja perekond. Noorematel ärimeestel on satelliitbeibed kas kiirel rotatsioonil (iga nädalavahetus uus), keskkiirel rotatsioonil (vahetub kord kuus) või nn best-­before-põhisel rotatsioonil (vahetatakse teatud vanusepiiri, nt 23 eluaasta möödumisel).

Satelliitbeibe hankimist võib võrrelda Tallinki aktsia ostmisega: suured laenud on sponsori (aktsiaomaniku) kaelas ja positiivsed rahavood jäävad beibele (puukfirmadele) – näiteks kosmeetika (hotellindus), ehted (valuutavahetus), reisid (toitlustus) jne.

Ehkki majanduslikus mõttes on ka beibed ju investorid. Kui investorid investeerivad aktsiatesse, siis nemad enda välimusse. Meestele meeldivad ilusad naised, naistele edukad mehed. Enda huvitavusse beibed investeerida ei viitsi, sest vastasel korral poleks nad beibed, vaid pikaajalisel kasutusrendil olevad kurtisaanid. Beibede investeerimishorisont on aga lühem ning dividende makstakse ka rohkem.

Rekordbeibe kulutas 150 000 krooni kuus!

Väidetavalt suutis ühe mitte väga suure kinnisvarahai satelliitbeibe enese ülalpidamisega tekitada kulusid ligikaudu 150 000 krooni kuus. Kuigi esmapilgul tundub see summa isegi liiga väike...