Artikkel ilmus Eesti Ekspressis 25. veebruaril 2015. 

Ühes kiusamisjuhtumis käskisid kaks poissi võtta koolivennal naelad ja pista need pistikusse. Ohver sai elektrilöögi. Samuti pidi too õnnetu panema sõrmed lauasahtli vahele ja kiusaja hüppas tema laua peal. Teises juhtumis sundisid tüdrukud klassiõe teiste silme all alasti võtma ja soovisid, et ta teeks suuseksi. Kui sagedased sellised näited on?

Neid tuleb ette. Aga mitte väga tihti. Kuigi enamasti jäävad need inimlikult talutavatesse piiridesse, võime ikkagi väga väikeste laste seas kohata selliseid õuduslugusid, mida täiskasvanu mõistus ei suuda ära seedida – et kuidas see võimalik on.

Mina ei imesta nende lugude üle.

Olin vist 14-aastane, kui endised klassiõed mõnitasid mind rate.ee-s. Kirjutasid minu fotode alla ilgusi. Mõtlen vahetevahel, kuidas oleksin pidanud käituma.

Lapsed hakkavad sageli sarnaseid repliike vastu ütlema. Ja siis läheb sõjaks. Samaga vastamine on väga ohtlik strateegia: see toimib vaid siis, kui jõud on enam-vähem võrdsed.

Teadlikum kiusaja valib välja sinu nõrga koha.

Kiusamisel on väga oluline tunnus: jõudude ebavõrdsus. See võimaldab kiusamisel püsida teinekord isegi aastaid.