Artikkel ilmus esmakordselt 19. detsembril 2009.

Eestis on külma mõõdetud ka rohkem kui 40 kraadi alla nulli.

Külma talve üks mõõdupuid on ikka olnud jääteed, eriti mandrilt Hiiumaale. Ka üle lahe Soomes käimisi mäletatakse palju. Aga et kuiva jalaga Rootsi sai, see oli juba midagi erilist ja sai juhtuda vaid väga karmil talvel. Kui külm võis olla 1559. aastal, mil Rootsi vägi tuli Stockholmist ühes hobustega üle kinnikülmunud mere Eestimaale? Arvestades jäise matka pikkust, oli see sõjameestele igal juhul ränkraske katsumus.

Pakane on Eesti ajaloos põhjustanud ka kohutavaid näljahädasid, mille kõrval on tühiasi tänapäeva külmamured, nagu auto mittekäivitumine.

Liivimaa hirmsad talved

Kroonik Balthasar Russowi ülestähendustest loeme, et 1573. aasta talv oli nii karm, et veel maikuus oli Tallinna reid jääs. "Ja saksa laevamehed, kes tol ajal merel olid ja Tallinna tahtsid tulla, tüürisid laevad Pakri alla ja tulid nelipühadel maad mööda linna. Alles pärast nelipühi, kui jää juba sulanud oli, järgnesid nende laevad sadamasse Tallinna alla," kirjutas Russow.

Ilma vingerpussid on kaasa toonud ka kohutavaid katastroofe. Christian ­Kelchi kroonika järgi saabus talv 1694. aastal juba oktoobri algul käreda pakase, sügava lume, tuiskude ja tormidega, mis vältasid 1695. aasta märtsi lõpuni. Lumi sulas alles mai lõpuks, mistõttu kõik põllutööd hilinesid ja viljasaak jäi väga väikeseks. Järgmine talv oli veelgi hullem. Kuigi 1696. aasta veebruari algul hakkasid puud lehte minema ja sirelid õitsema, tabas Eestit märtsi algul ränk külmalaine ühes rohke lumega. Kevadet ei tulnudki, suvi hilines ligi kaks kuud ning viljasaak jäi olematuks. Kogu maad haaras näljahäda.

Ilmataat aga ei halastanud vaesele Eesti rahvale."Anno 1697 saabus kohe aasta alguses tugev ja kibe pakane, mis püsis pidevalt kogu talve läbi. Nõnda kasvasid ka puudus ja viletsus, mida suur näljahäda põhjustas, päev-päevalt suuremaks," kirjutas Kelch.

Inimesi langes tol talvel nagu loogu ja neid ei matnud keegi. "Sest kuna kurnatud ja jõuetud inimesed ei suutnud karmi talve ja paksu lume tõttu kaevata auke ega haudu, et surnuid kohe matta, siis ei olnud mitte üksnes kõik kirikaiad maal, vaid ka kõik külad, teed, põllud ja metsad talv läbi täis koolnuid, kes kevade saabudes veeti koormaviisi kokku ja maeti 30-, 40-, 50- ja enamakaupa ühte hauda."

Siberi pakase ootamatu tulek

Kui kaugema mineviku käredaid talvi meenutavad kroonikad, siis viimast suurt külma mäletavad veel paljud. See oli ööl vastu 17. jaanuari 1940, kui kraadiklaas Jõgeval langes koguni 43,5 pügalat alla nulli. Aastast 1866, kui ilma hakati Tartu ülikooli observatooriumis süstemaatiliselt vaatlema, polnud nii madalat temperatuuri Eestis mõõdetud. Ja see külmarekord püsib tänaseni. Päevaleht ristis selle toona "hellitavalt" - Siberi pakane Eestis. Lehel oli samas ka õigus, pakane tuligi sealtpoolt.

Nagu sel nädalal, läks ka siis külmaks üleöö. "Kui pühapäeva õhtul oli enamuses sula ilm ja eile hommikul kella kuue paiku Vilsandi saarel ainult üks kraad külma, siis langes seal temperatuur kella kümneks juba 14 kraadi alla nulli ja Narva-Jõesuus oli eile kell üheksa hommikul juba 30 kraadi külma," kirjutas Postimees 16. jaanuaril.

Koolides katkes õppetöö - alates 25 külmakraadist lubati kõigil õpilastel koju jääda, algkoolis alates 21 kraadist. "Hommikul õpilaste kooliminekul oli külm näpistanud õpilastel ninu ja kõrvu. Kuna veel pühapäeval oli Tartus võrdlemisi ilus ning soe talveilm, siis paljud õpilased läksid hommikul tänavale teadmises, et pehme ilm püsib."

Rekordipomm lõhkes ööl vastu kolmapäeva, 17. jaanuari. "Elavhõbeda kraadiklaas seda rekordit ei suutnud enam märkida, kuna ka elavhõbe külmas ära. "Külmarohi" aitas aga hädast välja. Piirituse kraadiklaasiga ei jää ka külma käes hätta," teatati Tartu Ülikooli Meteoroloogia Observatooriumist.

"Hobused nõrkevad, linnud kukuvad lennult, inimestel külmuvad käed ja jalad," kirjeldas Postimees. "Täna-öine pakane oli Võrus niivõrd tugev, et lõhkesid aknaruudud ja purunesid kraadiklaasid. Pakase tõttu on ka jänesed hakanud ründama linna ja on linnaäärseis aedades tekitanud suurt kahju. Õhkutõusnud varesed kukkusid surnult maha," lisas Päevaleht. Lehest loeb veel, et Pärnumaal on jõed põhjani külmunud.

Terve viinavagun külmus

Kuigi ametlikuks rekordiks mõõdeti tol jaanuariööl 43,5 kraadi alla nulli, näitasid termomeetrid mõnes kohas veelgi külmemat. "Petseri raudteejaamas näitas kraadiklaas hommikul üle 50 kraadi alla nulli, kusjuures skaala veelgi madalamat temperatuuri näidata ei saanud," kirjutas Postimees. Päevaleht seevastu kahtles 50 kraadi mõõtnud termomeetrite täpsuses.

Isegi viin jäätus. "Külma tagajärjel külmus Petseri raudteejaamas Petseri riigiviinalattu tellitud üks vagun viina. Linnavalitsus kui laopidaja pöördus Maksudetalituse poole järelepärimisega, kas viina lasta müügile või tuleb ta kõrvaldada. Sealt anti vastus, et juhul, kui viinapudelite korgid ei ole paigast nihkunud, lastagu viin müügile."

Külm nurjas üle Eesti ka laadad. Nii oli 26kraadise pakase käes Otepääl avatud vaid paar laadapoodi, needki lühikeseks ajaks. Rakveres aga võis laadal näha külmavõetud kõrvade, ninaotste ja põskedega inimesi.

Tallinnas oli tõsiselt häiritud autobussi liiklus. "Külma tõttu langes linna liinidel rivist välja üle 30 omnibuse, mistõttu ühendus jäi võrdlemisi harvaks." Maaliinidel seevastu takistas ühendusepidamist tuisk - hulk Eesti suuremaid maanteid oli kohati täiesti kinni tuisanud. Katkesid ka telefonijuhtmed.

Järgmisel, samuti väga külmal talvel, oleks seda rekordit peaaegu korratud. Ööl vastu 3. jaanuari 1941 registreeriti Võrus 43,4 kraadi alla nulli.

Ka 1960. aastate keskel olid Eestis lumised ja pakaselised talved. Nii tuli 1965. aastal tali taevast juba novembris, mil Tallinnas mõõdeti 21,3 kraadi ja Tartus 21,2 kraadi külma. Kelgutada sai kuu keskel ja seda kuni kevadeni.

Krõbe pakane näpistas Eestit ka 1966. aasta veebruaris, kui mandril mõõdeti 30-35, kohati kuni 41 kraadi külma, saartel aga 34 kraadi.