Ligemale 15 aastat on Eesti allilma valitsenud äärmiselt tagasihoidlik mees, kelle kontosse ei ole kirjutatud ühtki tõsist kuritegu ning kelle elu kallale pole teadolevalt kunagi kiputud.

Ta elab Kadriorus autovrakkidest übritsetud tähelepandamatus rohelises puumajas. Ta ei joo, ei salli narkootikume ega neid, kes narkovärgiga mingilgi moel tegemist teevad. “Kõik, mis tal on, on tal seljas,” kõlab üks tema kohta käivaid iseloomustusi.

Ometi on tal piiramatu võim ja temasse suhtutakse aupaklikult. Tal on palju alluvaid ja vähe sõpru. Ta elab rõhutatult kasinalt, ehkki võiks kümmelda külluses. Süsimust Mercedese maastur, millega Tarankov viimasel ajal ringi sõidab, on ehk ainus luksusasi, mis tema imagoga ei klapi.

Tema nimi on Nikolai Tarankov (50). Tema kõigutamatut autoriteeti allilmas tunnistab keskkriminaalpolitsei. Äsjane siseminister Ain Seppik on märkinud, et osaliselt just tänu Tarankovile on Eesti kuritegelik maailm enam-vähem kontrolli all. Poliitikasse siirdunud endine tippvõmm Koit Pikaro lausus hiljuti intervjuus SL Õhtulehele täie veendumusega: “Eestis on juba aastaid üks allilmaliider ja vaieldamatu autoriteet, kellega eriti ei vaielda – Nikolai Tarankov.”

Tarankov ise on oma kuulsust tõrjunud. Kui temalt 1994. aastal ülekuulamisel küsiti, millega ta seletab ajakirjanduses esitatud väiteid sellest, et ta on Eesti allilma liider, vastas Tarankov: “Jutud minu seotusest maffiaga on absurdsed.”

Seda muljet kinnitavad temaga kokku puutunud inimesed. “Kui temaga suhelda, ei reeda ükski asi – ei kõnepruuk ega käitumismaneerid - et ta võiks kuidagi olla seotud kriminaalse maailmaga,” kirjeldab üks politseitöötaja. “Ta on intelligentne inimene, kellega on võimalik kõigest rääkida.”

Tarankovi kaitsnud vandeadvokaat Monika Mägi on aastaid tagasi Ekspressile öelnud, et peab teda väljapeetud, väga viisakaks ja väga napisõnaliseks meheks.

Saladuslik tõus

Kui Valgevenes Mogiljovi oblastis sündinud noorsand 1973. aastal pärast sõjaväge Eestisse tuli, asus ta õppima Pärnu merekooli. Ent pole andmeid, et ta oleks kunagi õpitud erialal töötanud. Mainitud on, et ta töötas Klooga pioneerilaagri katlakütjana. Ta oli spordipoiss ja tegeles poksiga.

Kuidas Tarankovist sai Eesti allilma juht, on küsimus, millele vastuseks ka kõige staažikamad operatiivtöötajad käsi laiutavad. Seda ei osata selgitada.

Näiteks Boriss Malinovski, kes viimasel ajal armastab esineda väärika poksikohtuniku ning tõsise ärimehena, oleks justkui palju arusaadavam liider. Malinovski on aastaid kinni istunud, tema käe all tegutses 90ndate alguses arvukas jõuk ning poksis oli ta neljakordne Eesti meister.

Aegade jooksul on Malinovski ka mitut puhku ilmutanud tõsist algatust, et ise Eesti allilma troonile saada. Aga seni on teda järjekindlalt kõrvale tõrjutud. Hoolimata allilma seisukohalt silmapaistvast CV-st Malinovskit lihtsalt ei usaldata piisavalt.

Tarankovi aga usaldatakse pimesi. Ja seda juba 1986-87. aastast, mil operatiivtöötajad kuulsid esmakordselt kellestki sportlasest Tarankovist.

Erinevalt paljudest teistest endise NSV Liidu territooriumil tegutsevatest allilmajuhtidest pole Tarankovil ka Venemaal tõsist toetajat. Näiteks tema ametivend Lätis Ivan Haritonov on tihedalt seotud Venemaa Solntsevo jõuguga.

Vaid üks tõsine süüdistus

Kummalisel kombel on Tarankov Eestis vaid korra olnud tõsiselt politsei pihtide vahel.

1993. aastal sai autopommi plahvatuses surma juveeliärimees Genrih Akopjan. Vormiliselt ärimehe turvamisega tegelnud Tarankov oli üks kahtlusaluseid.

Tarankovi kesklinnas Narva maanteel asuva korteri läbiotsimisel leiti jahipüss, raketipüstol ja püstol Taurus kuue padruniga. Lisaks leidus korteris hulk nuge, kinžall, kumminui, operatiivauto vilkur, kaks kuulivesti ning lasersihik. Vahetult enne läbiotsimist pakuti Tarankovile võimalust vabatahtlikult kahtlased asjad ise ära anda. Ta keeldus, väites et midagi niisugust korteris ei leidu.

Tarankov arreteeriti kahtlusalusena. Eeluurimise käigus avastas politsei, et Tarankovi nimele kirjutatud Kaitseliidu liikmepilet, mille oli välja andnud Läänemaa malev ja mille abil legaliseeriti tema relv, oli võltsitud. Võltsitud dokumente oli kasutatud ka Tarankovi nimele kirjutatud Eesti passi vormistamisel.

Paraku on teadlikult võltsitud dokumentide kasutamine ning loata relva ja laskemoona hoidmine ainsad kuriteod, mille politsei tollal tuvastada suutis. Mees pääses pärast üht kuud eeluurimisvanglas vabadusse. Karistuseks määrati 3000 krooni trahvi.

Rohkem pole teda ametlikult milleski süüdistatud. “Ta on liialt tark, liialt ettevaatlik, et lasta ennast siduda mõne kuriteoga,” osutab Tarankovi tundev operatiivtöötaja. On täheldatud, et just sel ajal, kui Eestis allilmas on toimunud mõni tõsisem arveteõiendamine, viibib Tarankov tavaliselt mujal. Näiteks kui 2001. aasta sügisel tapeti vanglast välja saanud vanglaautoriteet Aleksandr ”Torpeedo” Ivanov, viibis Tarankov Riias.

Ühiskassa – see on nagu pank

Mingisugune ühiskassa ehk obštšak oli Eesti kurjategijatel ka varem. See oli nn must kassa, millesse kurjategijad vabatahtlikult sissemakseid tegid ning millest toetati vangis istuvaid pätte ning nende perekondi. Samuti maksti kinni advokaadikulusid. Ning juhul, kui mõni kurjategija surma sai, kattis ühiskassa matusekulud. Selline oli vana traditsioon. “Obštšak” oli püha.

Tarankovi ajal on ühiskassast saanud hoopis jõulisem nähtus. See on nagu hiigelkontsern, mis seob kõiki siinseid mõjukamaid jõuke ning kontrollib suuresti kogu Eesti kuritegevust. Ühiskassa on nagu pank. Ainus vahe on selles, et kui pank kontrollib legaalset äri, siis ühiskassa kontrollib musta majandust.

Tarankov on ühiskassa boss. Oluliste otsuste tegemisel on tal abiks valitud seltskond mõjukaid kriminaale ehk nn juhatus. Viis-kuus äärmiselt põhjalikult valitud usaldusmeest.

Kui keegi kavandab suurejoonelist kütusevargust, peab ta selle ühiskassas kooskõlastama. Samuti peab maksma aktsiisipettur, salaviinaga kaupleja, narkoärikas, bordellipidaja. Selline on kord. Kes unustab seda järgimast, saab julmalt karistada. Ta kas surutakse “ärist” välja või halvemal juhul ta kaob. Ühiskassaga peavad tegevuse kooskõlastama ka mujalt gastroleerima tulnud pätid. Kes seda ei tee, võidakse näiteks politseile välja anda. Selliseid juhtumeid on olnud.

Loomulikult ei tähenda see, et iga väiksemgi pätt eraldi ühiskassa pealike jutul käib. Käsuliinid ning suhtlustasemed on raudselt paigas. Ühiskassa on katusorganisatsioon, millele on allutatud ridamisi väiksemad üksteisest sõltumatud, sageli kindla tegevusalaga ning range alluvussuhtega ühendusi. Väike narkopunkripidaja maksab osa oma tulust piirkonnal silma peal hoidvale brigadirile. See viib osa kogutud andamist jõugu ühiskassasse ning sealt läheb teatud kindel osa suurde ühiskassasse.

Endiselt toetab ühiskassa vangisistuvaid kaaslasi, toetab hukkunute perekondi, tasub advokaadikulusid ning eraldab raha altkäemaksudeks.

Ent viimasel ajal tegutseb ühiskassa üha enam investeerimisasutuse või laenukontorina. Kassa laenab raha ärimehele, kes seda mingil põhjusel pangast ei saa. Laenaja peab muidugi arvestama, et lisaks laenu tagasimaksmisele kohustub ta ka ühiskassa alatiseks ärisse kaasama. Juhul, kui on jumekas äri. Üha rohkem ühiskassa raha on variisikute kaudu investeeritud kinnisvarasse. Ühiskassa on üha rohkem legaalne äri, kus raha aitavad paigutada koolitatud spetsialistid.

Räägitakse legendi noorest ärigeeniusest, kes üle jõu elades mingil hetkel ülepea võlgadesse jäi. Tarankov ja tema kaaslased ühiskassa juhatusest ostsid noore geeniuse võla üles ning saatsid ta Saksamaale ühiskassa raha liigutama. Noor geenius peseb tulusalt ühiskassa raha ning elab siiani nagu miška.

Kas ta lahkub?

Raske on öelda, millega Eesti kuritegevuse tagasihoidlik ja viisakas ristiisa igapäevaselt tegeleb. Ta ei joo, nagu alguses mainitud, ega tarvita uimasteid. “Nagu vana kooli mafioosod Ameerikas – ta põlgab neid, kellel narkootikumidega pistmist,” räägivad teadjad.

Tarankovi ei ole võimalik kohata ööklubides laiamas, sest ta ei käi seal. Tal on elukaaslane. Ja 1994. aastal kohtus ütles Tarankov, et tema ülalpidamisel on alaealine laps.

Ka ei oska keegi kinnitada, et Tarankovil oleks mingi sügavam suhe kirikuga, nagu seda on paljudel Venemaa ristiisadel, kes hinge lunastamiseks on kirikut rahastanud. Tõsi – hukkunud allilmamehi saadetakse kirikliku jumalateenistuse saatel viimsele teekonnale ka Tallinnas.

Tarankov on hingelt sportlane. Siiani käib ta Karl Lemani nimelises klubis trennis ja on kõrvaltnägijate hinnangul oma ea kohta tähelepanuväärselt heas vormis. Hoolikas vaatleja võib paaril korral nädalas näha Tarankovi koos sõpradega Wismari tänava jalgpalliplatsil palli taga ajamas.

Tarankovil pole oma äri. Vähemalt ei näita Äriregister temaga seoses ühtki firmat. Võimalik, et ta osaleb ettevõtluses variisikute kaudu. Samas need, kes teda tunnevad, märgivad, et ta polegi ettevõtja tüüp. Ristiisa elab oma vaikset elu.

Kas Tarankov niipea loobub, on muidugi omaette küsimus. On märgatud, et ühiskassa pole kuritegelikus maailmas enam nii autoriteetne kui mõni aasta tagasi. Vanad, Tarankovi põlvkonna kurjategijad, on endiselt kontrolli all. Uus põlvkond kurjategijaid ühiskassa vanakestega nii palju ei arvesta. “Aktsepteerivad jahedalt,” öeldakse. Ka Tarankov ise elab üha rohkem eraklikku vaikelu ning seob end kuritegeliku maailma igapäeva tegemistega äärmiselt harva. Tema positsioon on nõustav, nagu Riigikohtul legaalses ilmas. Kui mõni kriminaalse maailma probleem kohe mitte kuidagi lahendatud ei saa, pöördutakse viimases hädas Kolja poole ja tema otsus on see lõplik.

Päris ära lasta teda aga ei saa. Kõik mõistavad, et kui tema asemele tuleb keegi teine, vallandub kohe võimuvõitlus. Verine ja jõhker. Keegi ei taha seda. Tarankov on osanud hoida rahu majas ja seda osatakse hinnata. Ometi võib see rahu olla näiline. Paar nädalat tagasi avaldas Eesti Päevaleht Keskturgu kureerinud allilmategelase Jevgeni Bõkovi salajaste salvestiste tõlked. Ühes avaldatud vestlusepisoodis teatab keegi Igor Bõkovile, et tema arvates on Tarankov politsei agent. See võis olla provokatsioon. Aga võib olla ka tõsine signaal, et allilma ristiisa vastu kavandatakse midagi.

Tarankovi sõbrad ja lähikondlased

* Jevgeni Kolesnikov - tubaka ja kinnisvaraärimees. Tarankovi kauaaegne sõber ja trennikaaslane. Karl Lemani nimelise poksiklubi president. Väidetavalt peseb ühiskassa raha just Kolesnikoviga seotud firmades.

* Oleg Lvov - kala- ja restoraniärimees. Teda peetakse kõige rikkamaks allilmategelaseks, kusjuures suurem osa tema ärist on välismaal, näiteks Hispaanias. Lvovi restoranis einestas suvel profipoksi maailmameister Lennox Lewis. Räägitakse, et just Lvovi abiga sai Tarankov allilmas suureks tegijaks.

* Gennadi Okunev - endine sõjaväelane ja kopteripiloot ning tõstesportlane. Okunevil on tõsine jõuk, mida sageli seostatakse varastatud kütuse realiseerimisega. Korra üritati Okunevi tappa, kuid snaiper eksis ning mees pääses napilt eluga. Tänaseks on Okunev vahi all.

* Aleksandr Klepatš - endine Liiva ladude peremees. Oli aastaid ühiskassa nn peavarahoidja. Ent mõni aasta tagasi läks Tarankoviga väidetavalt rahaprobleemide tõttu tülli. Tänaseks on Klepatš ühiskassa asjadest eemale tõrjutud.

* Vjatšeslav Gulevitš - Eesti mõjukaima Kemerovo jõugu liider. Väidetavalt on Gulevitš mitmelgi puhul Tarankovi eest nö ambrasuurile viskunud ja nii bossi lugupidamise teeninud. Mehed liiguvad sageli koos ning Kemerovo grupi liider on praegu Tarankovi olulisemaid nõuandjaid. On üsna tõenäoline, et kui allilma praegune boss mingil põhjusel taandub, pärib tema krooni just Gulevitš.