Elektriauto tuleb niikuinii, rahuneme maha!
Ma saan aru, et autohuvilisi ajab närvi perspektiiv, kuidas harjumuspäraste sisepõlemismootoriga autode asemele tulevad mingid surisevad „röstrid“. Mind ka ajab. Aga tulevad nad niikuinii, minu tahtmisest sõltumata, isegi kui see mulle ei meeldi. Sellepärast ei pea veel paanitsema.
Aga just paanika paistab välja meie meedias ilmunud uudistest. Vaatame või viimase kuu aja jooksul ilmutatud pealkirju:
„Volvo hakkab 2019. aastast ainult elektriautosid tootma“
„Prantsusmaa keelab 2040. aastaks sisepõlemismootoriga sõidukid“
„Suurbritannia keelustab aastal 2040 kõik bensiini- ja diiselsõidukid“
On ju õudne, eks?
Jah, muidugi.
Kõige õudsem, et need pealkirjad on puruvaled. Klikihimust vaevatud kolleegid on kas kogemata või eheda rumaluse tõttu jama kokku kirjutanud ja ajanud lugejad asjata pöördesse. Pärast selliste pealkirjade nägemist ei viitsi keegi enam süüvida väikese šriftiga edastatud teksti üksikasjadesse. Teame isegi! Prantslased-inglased ju poputavad murjaneid ja pedesid ja ajavad rohelist jamajuttu, muidugi üritavad nad nüüd autosid keelustada! Ja neist kuradi rootslastest, igavestest pehmodest, võibki ainult hädasid oodata!
Samas, et jääda objektiivseks, ei lahminud labidaga umbropsu sugugi kõik väljaanded. Õnnetuseks nõudis uudiste sisu pikka selgitamist, mis oleks välistanud efektse pealkirja ja kindlasti lugejate (loe: klikkijate) hulka kahandanud. See muidugi lolluste tiražeerimist ei vabanda.
Aga milles need uudised siis tegelikult seisnesid?
Rootsi sõiduautotööstuse lipulaev Volvo (mis omanike päritolu järgi on praegu küll pigem Hiina firma) teeb oma mootoripoliitikas tõesti kannapöörde. 2019. aastast hakkab Volvo tootma sõiduautosid, mida käitab
a) ainult elektrimootor või
b) hübriidajam, mis teatavasti koosneb sisepõlemismootorist ja elektrimootorist
Prantsusmaa ja Suurbritannia aga ei kavatse sugugi sisepõlemismootoriga sõidukeid keelata, vaid ainult lõpetada sellise jõuallikaga uute sõidukite arvelevõtmise. Aastast 2040 ehk 23 aasta pärast. Vabalt võib juhtuda, et mina seda enam ei näe.
Ja tegu on esialgu vaid kavatsustega, et mitte öelda loosungitega. Mõlemas riigis tulid initsiatiiviga välja valitsevad poliitilised jõud, millest võib teha järelduse, et silmas peetakse lähimaid valimisi või reitinguküsitlusi, mitte pikaajalist tegevust rahva hüvanguks. Pole õhkõrnagi garantiid, et praegused loosungid õnnestub 2040. aastaks ellu viia. Ning kui ei õnnestugi, pole hullu: kes siis enam mäletab, milline poliitiline jõud kahe tosina aasta eest ühe või teise loosungiga välja tuli? Kas need jõud üldse enam eksisteerivadki? Peaasi, et lühikeses perspektiivis sai hääli teenitud.
Kui aga tehnilisest perspektiivist vaadata, siis kus on öeldud, et just praegune, akuga elektriautode tehnoloogia osutub parimaks? Kus on kirjas, et vesinikutoitega kütuseelemendist energiaallikana kunagi asja ei saa? Või veel mingist muust lahendusest? Isegi põlatud sisepõlemismootoritel on veel kasutamata reserve, näiteks sünteetiliste kütuste kasutamisel. Lihtsalt Volkswageni diisliskandaaliga vallandunud üleüldise hüsteeria tingimustes hoiavad autofirmad madalat profiili. See ei tähenda, et arendustööd oleks lõplikult seisma pandud.
Eelnev jutt käis kõik sõiduautode kohta. Sõiduautod ongi poliitikute fookuses, sest valijad teavad, millega tegu. Ent kas keegi on midagi kuulnud veoautode massilisest üleviimisest elektri-, või vähemalt hübriidajamitele? Kes ei tea, siis praegu on kaugvedude autod peaaegu eranditult diiselmootoriga ning kulutavad kütust (sõltuvalt teeoludest, koormast, maastikust jms) 25 kuni 50 liitrit sajale kilomeetrile. Äkki peaks need ära keelama ja elektriautodega asendama?
Ja millal keelatakse täielikult ära diiselvedurid? Diiselmootoriga laevad? Lennukid, mis oma mootorites samuti fossiilkütuseid põletavad ja heitmed üle kogu maailma laiali puistavad? Miks ükski poliitik ei paku asemele elektrilennukeid?
Ühesõnaga vaatame, mis tuleb. Kuigi, elektriautode massiline läbimurre tuleb ühel või teisel moel niikuinii. Isegi kui see meile ei meeldi. Seni aga püüame umbluupealkirju lugedes mitte paanikasse sattuda, vaid vaatame ka väikest kirja.
