Erik Moora: 1 päev veel - presidendivalimiste hetkeseis
Erik Moora on Eesti Ekspressi peatoimetaja ja Poliitika.guru toimetaja.
Keskerakonnas on võim vahetunud
See on juba ära toimunud. Nüüd jääb see vaid vormistada ning ilmselt juhtub see kiiremini, kui me arvame. Presidendivalimiste tulemusel pole siin enam rolli, see protsess - Mailis Repsi saamine kandidaadiks Keskerakonna volikogus 11. juunil ja tema tugev kampaania - on näidanud, et Edgar Savisaar seda erakonda ei juhi.
Kelle poole pööravad pilgud, kui on vaja midagi otsustada? Kes kuuleb asjadest esimesena? Kelle taha joonduvad kohalikud otsustajad? Enam ei ole see Savisaar.
Presidendivalimised on loonud selleks sobiva lahinguvälja, kus asi on paika pandud ja uus juhtkond on ennast parketile pressinud. Tee uude koalitsiooni algab Savisaare lahkumisest. Seda teed ei saa lasta sammalduda.
Reformierakond on shaken, not stirred
Nagu James Bond oma kokteiligi soovib, on Reformierakond kampaania käigus korralikult raputada saanud, aga veel mitte päris segi pööratud. Praegu piirdub vastasseis presidendivalimistega. On võimalik, et kui see võistlus on läbi, teevad kõik osapooled pragmaatilise kokkuleppe ja elu läheb edasi. Aga on ka võimalik, et need vastuolud kanduvad erakonna kõigisse valikutesse ja jäävad sinna nii kauaks, kui Taavi Rõivas on lahkunud ja võib-olla kauemakski. Igatahes on peaministri positsioon oma erakonnas tunduvalt hapram, kui veel sellel kevadel. Tema vajab Kallase võitu enam kui keegi teine.
Presidendivalimised on olnud päris võistlus
Valimispäeva hommikul ei tea keegi, kuidas täpselt päev lõppeb. See on iga demokraadi unistus. Need valimised on näidanud, et mõned müüdid Eesti poliitika kohta ongi pelgalt müüdid. Konkurents on päris, vastuolud on päris ja võitlus toetuse nimel on tegelik. Jutud tagatubadest ja kaadritagusest niiditõmbamisest on liialdus, millega õigustatakse enda või oma lemmiku saamatust või ebapopulaarsust.
Parimad kandidaadid on Reformierakonnal
Valdav enamus ühiskonnast ei taha Reformierakonnale võimu juurde anda. Mitte mingil juhul! Paljud süüdistavad Reformierakonda kõiges, mis siin Eestis häirib. Ja samas toetab valdav enamus just Reformierakonnaga seotud kandidaate.
Teised kandidaadid ei ole selles võrrandis üldse sees. Väga tublilt ja sisukalt esinenud Mailis Repsi toetus on 7% peal. Oma rolli kah ära täitnud Allar Jõksi ja Mart Helme toetus on 6%.
Reformierakonnaga seotud kandidaadid juhivad üle kogu poliitilise spektri nii esimeste kui teiste eelistuste lõikes. Paljudele ilmselt vastik, aga nii see on. Kui Kaljuranna puhul tekkis tunne, et tema kandideerimine on natukenegi Reformierakonnale vastumeelne, hüppas tema toetus üle 40 protsendi.
Kandidaatide ring on välja sõelutud. Aeg on ära valida
Nende kuude jooksul on saanud selgeks, kes suudavad rahva toetust koguda ja kes mitte. Nende seas, keda homme valida ei saa, on kõige lähemal üldse mingitele toetusnumbritele Jüri Luik (3%). Kõik ülejäänud on pildilt väljas. Mustale hobusele pole selles tallis latrit.
Rahva toetus ei otsusta midagi, aga mõjutab siiski. 1992. aastal olid paljud väga pettunud, sest presidendiks ei saanud mitte 42-protsendilise toetusega Arnold Rüütel, vaid Lennart Meri. Aga tema toetus oli igati korralik 29,5%! Täna on võimalik, et presidendiks saab hoopis 6% toetusega Allar Jõks või 7% toetusega Mailis Reps. Kui suur on pettumus siis? Missuguse pitseri vajutaks see tema presidentuuri algusele?
