Haridusministeerium: OECD ei hoiata raportis digipöörde eest
Vastulause Ekspressi artiklile "Lapsed on internetis, aga targemaks ei saa".
OECD ei hoiata raportis digipöörde eest, vaid tuuakse välja see, et rohkem arvuteid ja nutiseadmeid kasutavate õpilaste õpitulemused ei ole paremad neist, kes seadmeid vähem kasutavad. Otsest seost arvuti kasutamise ja õpilaste teadmiste vähenemise vahel välja tuua ei saa. Raport ei hinda arvuti või digiseadmete kasutamist õppetöös, vaid üldist kasutamismahtu.
Raport hindab arvuti kasutamist koolis ja kodus, mitte eraldi õppetöös.
Raportist selgub veel, et Eesti õpilased olid 2012. aastal koolis keskmiselt vaid 23 minutit arvuti taga, samas koju jõudes olid nad arvuti taga keskmiselt 2 tundi 20 minutit, mis on Rootsi järel teine tulemus. Nädalavahetusel veedavad 41% Eesti õpilastest arvutis vähemalt 4 tundi. Seega kasutati arvutit eelkõige kodus ja meelelahutuseks ning uuringu järgi ei saa väita, et õpitulemused halvenesid just arvuti rohke kasutuse tõttu.
Oluline on rõhutada, et kõige paremad on tulemused õpilastel, kes kasutasid arvutit mõõdukalt. Küsimus ei ole mitte selles, kas internetti kasutatakse, vaid kas seda tehakse õppimise eesmärgil. Kõige kehvemad on neil, kes arvutit üldse ei kasutanud või tegid seda väga palju. Matemaatikatunnis arvuti kasutamises on Euroopas agaramad Põhja-Euroopa riigid, sealhulgas Holland, kusjuures õpitulemused jagunevad paremateks ja kehvemateks - head Holland, Eesti, Soome; nõrgemad Rootsi ja Taani.
Tegemist on andmetega aastast 2012, koolide digipöörde programmi sel ajal veel ei eksisteerinudki. Analüüsist ilmneb, et selleks ajaks ei olnud koolid veel suutnud kasutusele võtta kogu IKT potentsiaali ning teadlikult kasutati seadmeid õppetöös vähe. Nüüdseks on olukord muutunud. Nelja aasta tagusest ajast alates on kindlasti edasi arenenud õppemetoodika – õpetajad kasutavad õppetöö läbi viimisel digiseadmeid oskuslikult aina enam ning areneb ka õppevara. Nii õpilased kui õpetajad on nõus, et digiseadmetega saab muuta õppimise põnevamaks ja õppijakesksemaks, see tõstab õpimotivatsiooni.
Ei vasta tõele väited, et raporti sõnum ei sobi Eesti ametliku suunaga ning raport on maha vaikitud. Samuti jääb arusaamatuks osutus, et „ministeerium polnud raportit eesti keelde tõlkinud“.
Raporti põhjal kirjutas PISA koordinaator Gunda Tire artikli Koolielu portaali, teemat käsitleti nii PISA 2012 põhitulemusi tutvustaval pressikonverentsil, PISA 2012 Eesti tulemuste analüüsis, HTMi 2013/2014 õppeaasta välishindamise aastaraamatus kui ka erinevatel hariduskonverentsidel. PISA raporteid HTM üldjuhul eesti keelde ei tõlgi.
