"Imerohi", mida Evelin Ilves presidendile söötis: surnud tõukudest välja kasvav parasiitseen

Eesti Ekspressi meditsiinitoimkond selgitab, millist „imerohtu” abikaasa Toomas Hendrik Ilvesele andis.

Tänases Naistelehes kirjutab Evelin Ilves, et hakkas hiljuti haigeks jääma, kuid suutis tõve seljatada imeravimiga. „Alustasin lahingut Hiina traditsioonilisest meditsiinist pärit immuunsust toetava seenepreparaadiga Cordyceps. Lapse ja abikaasa peal olin seda palju kordi kasutanud, muu hulgas oma silmaga näinud, kuidas miski pahalane presidendi keset riigivisiiti maha murdis, aga kontsentreeritud Cordycepsiga «kokteil» ta paari tunniga jalule tõstis ning õhtusöögi kõne ajal ei aimanud keegi, et kogu see sündmus oli mõni hetk tagasi sügava küsimärgi all,” kirjutas Evelin Ilves.

Millega siis täpsemalt tegu? Korditseps ehk Hiina kedristõlvik on parasiitseen, mis kasvab välja röövikute surnukehast. Täpsemalt käib asi nii: täiskasvanud kedristõlvikust lenduvad eosed, mis sobivat liiki liblikaröövikule maandudes tungivad rööviku kehasse. Eosed hakkavad rööviku kehas kasvama ning toituvad selle ihust. Surev röövik poeb pinnasesse ja hukkub seal. Kevadel kasvab seen rööviku peast välja ja tungib pinnasest õhu kätte. Seen kasvab, hakkab eoseid levitama ja kogu tsükkel kordub. Kui seen üles korjata, tuleb see maast välja koos rööviku surnukehaga.

Hiina meditsiinis omistatakse kedristõlvikule raviomadusi osalt just selle veidra elutsükli pärast, kuna seenele omistati üheaegselt nii looma (ehk rööviku) kui seene omadusi. Seenele lisas salapära ka see, et see kasvab vaid vähestes piirkondades ja vaid kõrgetes mägedes. Hiinlased uskusid, et kedristõlvik ravib kokku vähemalt 21 haigust, nende seas vähki, astmat, suhkruhaigust, köha, külmetust ja erektsioonihäireid.

Tänapäeval on kedristõlvikut uuritud, kuid ühtegi raviomadust ei ole veel leitud. Samas on tõendeid seene üldtoniseerivate omaduste kohta - seda näiteks ühest hiirte peal korraldatud katsest. Katseks võeti kaks rühma hiiri. Ühele rühmale manustati kolme nädala jooksul kedristõlvikut, teisele mitte. Pärast kolme nädalat pandi hiired ujuma. Ilmnes, et seent söönud hiired jaksasid ujuda 24 minutit, kontrollgrupis olnud hiired jaksasid ujuda vaid 20 minutit. Kedristõlviku

Kedristõlviku võimalike ravitoimete uuringud jätkuvad.

Samal ajal aga on kedristõlviku müügiedu ilma ühegi teaduslikult tõendatud raviomaduseta aina kasvanud. Hiina meditsiini populaarsuse kasvu tõttu sai sellest seenest 2000ndate keskel Tiibeti maapiirkondade peamine sissetulekuallikas.

2004. aastal andis kedristõlviku korjamine 40% Tiibeti maapiirkondade elanike sissetulekust ja seene eksport moodustas 8,5% sisemajanduse kogutoodangust. Tiibetis korjatakse igal aastal kuni 175 tonni kedristõlviku seeni ja kilogrammi kedristõlvikute hind võib ulatuda 15 000 euroni.