Lugu ilmus erinumbris "Eesti parimad ettevõtted 2016". Estonian Cell pälvis tiitli "Aasta uuendaja 2016".

Veel mõni aasta tagasi oli Estonian Cell justkui Eesti tööstuse suurimaid hädalisi. 2006. aastal käivitunud moodne haavapuitmassitehas Kundas polnud kordagi kasumisse jõudnud. Kahjumit oli vabrik omanikele teeninud juba ligi 20 miljonit eurot.

Iga kord, kui uudisvoogu läbis midagi seoses elektri või maagaasi hinnatõusuga, kostis Kundast kohe suur hädakisa. Estonian Celli jaoks on energia suurim kuluartikkel. Ettevõte tarbib niisuguse koguse elektrit, mis on võrreldav Tartu linna tarbimisega, kui tööstus välja jätta. Tehase äriplaan näis Eesti majanduskeskkonnas täiesti lootusetu. Elekter muutus siin ka järjest kallimaks. Kusagilt ei paistnud, et ettevõte võiks ots otsaga kokku tulla. Omanikud kaalusid isegi tootmise kokku pakkimist ja mujale kolimist.

Valu ja vaev olid saatnud ettevõtet tegelikult juba varem. Kui norralane Roar Paulsrud 1999. aastal suure haavapuitmassi tehase Eestisse rajamise idee välja käis, tõusid keskkonnaaktivistid tagajalgadele.

ILMAIME: Esiplaanil Estonian Celli veepuhastusjaama juhataja Arvo Davel ning taamal tehase moodne biogaasireaktor, mida paljud välisspetsialistid kohapeal vaatamas käivad. Foto: Estonian Cell

Mahukad keskkonnamõju-uuringud venisid aastaid. Lõpuks võttis Paulsrud investoritena kampa Austria tööstuskontserni Heinzel Group ning Euroopa Rekonstruktsiooni ja Arengupanga (EBRD). Koos süstiti Kundasse üle 150 miljoni euro.

„Tehas käivitati 2006. aastal ja algus oli keeruline,“ ütleb Estonian Celli juhatuse liige Siiri Lahe. Käivitamise meeskonnas oli tema sõnul toona vaid üks vastava erialaharidusega töötaja, ülejäänud alustasid baasteadmistega matemaatika, füüsika ja keemia vallas ning läbisid ulatuslikud puitmassi tootmise koolitused nii Eestis kui ka näiteks Hiinas. Väga kallis ja moodne tehnoloogia pani algajate silmad põlema.

Tehase elu või surma otsustasid kolm kriitilist tegurit – puitmassi saadavus, kvalifitseeritud tööjõu olemasolu ning hingata laskva hinnaga energia. Esimese kahega ei olnud muret – Eestis haavapuitu jätkub ning inimesedki õppisid tehases kohapeal. Energiaga jäädi aga hätta.

Ettevõte on Eesti suurim elektri- ja gaasitarbija, hõlmates umbes 2,5 protsenti mõlema energiaallika kogutarbimisest Eestis.

Gazprom keeras maagaasile hinda järjest juurde ning Eesti riik otsustas tehase omanike meelehärmiks kehtestada kaks uut energia-maksu – elektriaktsiisi ja taastuvenergiatasu. Need kergitasid Estonian Celli jaoks elektri hinna tasemele, kus see on kuni 40 protsenti kallim kui Soomes, Rootsis, Saksamaal või Austrias.

Euroopas on Estonian Cellil konkurente palju. Siiri Lahe näitab kaarti, mis kubiseb puitmassitehastest. Toodetakse seal, kus kasvab mets.

„Kuid meie maksime ainuüksi elektri eest neli kuni kuus miljonit eurot rohkem, kui maksaks sama tehas Rootsis, Soomes, Saksamaal või Austrias,“ ütleb Lahe.

Ettevõtte juhtkond üritas elektri hinna osas riigiisade südametunnistusele koputada, aga neid ei võetud jutule. Kogu pungestamine päädis 2011. aastal sellega, et Paulsrud ja EBRD andsid alla. Ainsana säilis usk ettevõtte tulevikku Heinzel Groupil, kellest sai Estonian Celli ainuomanik.

Tegemist on Austria perekontserniga, mis opereerib lisaks Estonian Cellile paberitehaseid Austrias ja Saksamaal ning globaalset müügivõrku kõikidel kontinentidel (ainuüksi müügiinimesi on üle 2000). Kontserni käive küündib tänavu 1,8 miljardi euroni.

Austerlaste vankumatu usk Eesti tehasesse ei vedanud neid alt.

Viimase paari aasta jooksul on Kundas küpsenud tõeline ime – tehas murdis end esimest korda ajaloos jooksvasse kasumisse! Läbimurre algas Siiri Lahe sõnul sellega, et ettevõtte kahjumite kuhjumisest pääsemiseks oli vaja midagi ette võtta ja 2013. aastal viskas omanik uppuvale firmale päästerõnga: andis 17 miljonit eurot tehase majandustulemuste parandamiseks.

Kahjumiauke sellega ei lapitud, küll aga soetati uus pakkepress, käivitati julge hundi kombel unikaalne reoveepuhasti koos bio-gaasitootmise reaktoriga ning tuuniti üht-teist tehase efektiivsuses veel. Uus pakkepress aitas tootmismahte suurendada. Bioreaktoris aga sai ettevõte nüüd ise toota enda tarbeks gaasi. Enam ei pidanud seda turult nii palju valuliku hinnaga sisse ostma. Kolmandiku vajaminevast energiast sai firma ise oma õuel toota.

Nimelt liigub Estonian Celli tehases puit kogu tootmistsükli vältel vees. Osa sellest veest taaskasutatakse, osa suunatakse reoveeks. Tegemist on rikka orgaaniliste ainete sisaldusega puidupesuveega, mis varem saadeti lihtsalt puhastusjaama.

Kuid uues biogaasikompleksis sai sellest veest hakata hoopis tehasele energiat tootma.

Siiri Lahe ütleb, et Estonian Cell oli esimene puitmassitehas Euroopas, kes söandas nii tundliku tootmisega alustada. Tundlik on asi seetõttu, et reovesi sisaldab elusaid biograanuleid – musta kalamarja laadseid organisme, mis lagundavad orgaanilise aine metaaniks ja süsihappegaasiks.

Estonian Cell on suutnud selle kaadervärgi nii hästi peenhäälestada, et biogaasikompleks töötab vaatamata reovee koostise varieerumisele.

Seda imet käivad nüüd Kundas oma silmaga vaatamas paljud spetsialistid üle maailma.

Kulme paneb kergitama veel tõik, et ettevõte toodab taastuvenergiat, saamata selleks riigilt ühtegi senti toetust.

Euroopa suurim ühemahutiline biogaasireaktor käivitati Estonian Cellis 2014. aastal. Veel aasta hiljem tuli kompleks ümber ehitada. Õppimist ja leiutamist jätkus.

Uue biogaasikompleksi töö vilju nauditakse 2015. aasta teisest poolest alates. Viljad on magusad, sest oma energiatootmine hoiab Estonian Celli nina vee peal.

Ettevõte pöördus kasumisse! Selle eest muidugi aitäh ka maailmaturu soodsale konjunktuurile ning meeldivatele aregutele valuutaturul. Tänu äsjastele investeeringutele suudetakse toota suurema kasumimarginaaliga tooteid oluliselt rohkem. Ka puitmassi müügi- ja tootmismahud purustavad firma jaoks uusi rekordeid. Kogu kaup läheb ekspordiks, Aasiasse ning Euroopasse, muu hulgas kõige kallimate ja kvaliteetsemate trükipaberite tooraineks.

Elusad mikroorganismid töötavad täna reaktoris sedavõrd jõudsalt, et projekti biogaasi-tootmise eesmärgid on kuhjaga ületatud.

Tänavu toodetakse üle 7,5 miljoni kuupmeetri biogaasi. Tootmismahult tõusis Kunda tehas Euroopa biogaasitootjate tippliigasse.

Süües kasvab isu. Firma on allkirjastanud juba ka koostöölepingu Baltimaade esimese biometaanitootmisüksuse rajamiseks. GreenGas Energy nimeline äriüksus plaanib aastas hakata tootma 6–7 miljonit kuupmeetrit biometaani, mis on võrreldav Narva, Tartu ja Pärnu liinibusside aastase kütusekogusega. Biometaan valmib Estonian Celli biogaasist.

Siiri Lahe toob veel välja, et ka tööviljakus rühib Estonian Cellis jõudsalt ülesmäge – aastas genereeritakse nüüd ligi miljon eurot käivet töötaja kohta, andes sellega silmad ette paljudele.

„Mis on meie kirg? Töö kõrgtehnoloogiaga on see, mis meie inseneridel silmad särama paneb. Meil on tehases tipptasemel automaatika, millesarnast annab otsida,“ räägib Lahe.

Estonian Cell on üks tööstusautomaatika lipulaevu Eestis. Ühest otsast tõstab üks tõstuk 3–5meetrised palgid liinile ning teisest otsast tõstab teine tõstuk enam kui 200kilogrammised puitmassipakid mitmekaupa kokkuköidetuna liinilt maha. Nii 24 tundi ööpäevas ja 7 päeva nädalas.

Kogu vahepealne kõrgtehnoloogiline ahel on täisautomaatne – seda juhivad viis inimest arvutimonitoride tagant. Inimkäed ei puuduta palke kordagi.

Mure kõrge elektrihinna pärast ei ole Kundast siiski kusagile kadunud.

Puitmass on paberi tooraine. Austerlased kujutasid Kunda tehase puhul juba aastaid tagasi loogilise arenguna ette, et puitmassi tootmise kõrvale võiks rajada suure paberitehase, et anda Eesti puidule ekspordiuksest sisenemise hetkel veelgi suurem väärtus. Kuid paberitehas jäigi Kunda puhul unistuseks ning kolm aastat tagasi ehitas Heinzel 115 miljoni eurose „paberimasina“ mitte siia, vaid hoopis Austriasse – keset „vana ja kallist“ Euroopat. Viimastel aastatel on Heinzel Austria tehasesse veel kolm korda nii palju juurde investeerinud.

Hiljuti tähistas Estonian Cell oma kümnendat sünnipäeva ning Kundat väisasid sel puhul kontserni kõrged külalised – Heinzel Groupi tegevjuht Kurt Meier ja strateegiajuht Sebastian Heinzel. Meeste sõnum oli lihtne: uued investeeringud Kundasse seisavad elektrihinna taga.

Siiri Lahe sõnul on praegu paberil näiteks Estonian Celli 20 miljoni eurone laiendus, mis tooks täiendavad 15 miljonit ekspordikäivet ning võimaldaks väärindada veel 90 000 tihumeetrit Eesti metsa. Kaalutakse ka puitmassitehase juurde elektri ja soojuse koostootmisjaama rajamist või koguni teise puitmassitehase rajamist (jutt käib taas investeeringust umbes 150 miljonit eurot) – sedapuhku kasepuidule.

Õnneks on jää energiamaksude osas Stenbockis vaikselt liikuma hakanud ning valitsus kaalub soodustusi suurtarbijatele.