Leitud dokument paljastab ISISe seksorjade jubeda kohtlemise

ISISe juhtivisiku endisest kodust leiti tohutul hulgal väärtuslikku teavet. Avastatud andmete hulgas oli ka fatwa, milles antakse terrorirühmitusele juhiseid, kuidas seksorjadega ümber käia.

Möödunud aasta mais korraldas USA erioperatsioonide üksus SOF Süüria pinnal haarangu ISISe komandörile Abu Sayyafile, vähetuntud, aga mõjukale isikule, kes vastutas terrorirühmituse nafta- ja gaasiäri eest.

Sayyaf ise sai operatsiooni käigus surma, kuid tema valdusest leiti terabaitide jagu teavet ISISe erinevate tegevusvaldkondade kohta: näiteks saadi kinnitust kahtlusele, et oma ürituse rahastamiseks salakaubitseb organisatsioon arheoloogiliste leidude ning antiikesemetega.

Dokumentide hulka kuulus ka fatwa (islami, siinkohal ISISe vastava organi religioosne seisukoht kindlal teemal), mis kirjutab ette, millistel tingimustel tohib niinimetatud omanik talle kuuluvat naisorja vägistada. Selle avaldas möödunud nädalal uudisteagentuur Reuters.

Sayyafi kodust leitud dokumendis, mille väljaandjaks on ISISe „Uuringute ja fatwade komitee“, esitatakse küsimus: "Osa vendadest on naisorjade kohtlemisel pannud toime rikkumisi. Neid rikkumisi ei luba šariaadiseadused, kuna nende reeglitega pole kaua aega tegeletud. Kas on anda mingeid antud teemasse puutuvaid hoiatusi? Kaitsku teid Allah."

Komitee annab mõista, et naisorjade pidamine ja ärakasutamine on igati õiguspärane, kui peetakse kinni teatud suunistest. Järgneb 15 punktist koosnev loetelu, mis peaks reguleerima vahekorda astumist naisvangistatutega - mõistagi on tegu vägistamisega, kuid seda dokument ei maini -, aga ka nende naiste müümist.

Keelatud on vahekord naisvangiga, kes „kuulub ühisomandisse“.

Näiteks seisab fatwas, et suguühe on keelatud menstruaaltsükli ja naise raseduse ajal. Vahekorras ei tohi olla nii ema kui tütrega ega mitme õega, kui ollakse nende omanik. Isa ja poeg ei tohi olla sama naisega, kui too kuulub neist ühe omandisse. Keelatud on vahekord naisvangiga, kes „kuulub ühisomandisse“ ehk korraga mitmele omanikule. Kui ori jääb omanikust rasedaks, ei tohi teda maha müüa ja naine vabastatakse pärast mehe surma. Ka ei tohi naisel esile kutsuda aborti. Anaalseks on keelatud.

Samas manitseb fatwa, et "omanik peaks näitama naisvangi suhtes kaastunnet, tema vastu lahke olema, teda mitte alandama ja mitte määrama talle töid, mida tal pole võimalik teostada" ja et "naisvangi omanik ei tohiks teda teadlikult müüa isikule, kes kohtleb teda halvasti või nii, nagu Allah on keelanud."

ISIS on ka varem väljastanud sarnaseid dokumente, mis õigustavad naiste peal toime pandavaid jõhkrusi.

Inimkaubitsemine röövitud ja vangistatud naistega on ISISe rahastusallikas kui ka rühmituse värbamistaktika oluline osa. Paljud terroriorganisatsiooni liikmed on sirgunud ülikonservatiivses elukeskkonnas, kus kõik seksi ja naistega seonduv on tabu või rangelt reguleeritud – seega ihaldusväärne. ISISe inimkaubitsemise ohvrite hulka sattunud naiste arv küündib väidetavalt tuhandete, kui mitte kümnete tuhandeteni. Neist märkimisväärne osa kuulub Iraagi pinnal elava Yazidi vähemusse, keda ISIS peab ususalgajateks. Suvel kirjeldas New York Times, kuidas ISIS otsib vägistamiste ja naisorjade pidamise õigustamiseks pidevalt tuge koraanist, tõlgendades seda valikuliselt ja ebatäpselt. Detsembris esines ÜRO Julgeolekunõukogu ees ISISe käest pääsenud 21-aastane Nadia Murad, kelle sõnul sunnitakse vange enne vägistamist palvetama.

Abu Sayyafi puhul on teada, et mõnda aega oli tema isiklikuks vangiks inimõiguste aktivist ja humanitaartöötaja Kayla Mueller – ehk tuntuim ISISe kätte sattunud naine -, kes rööviti terroristide poolt 2013. aasta augustis. Arvatavalt hukkus Mueller õhurünnakutes 2015. aasta alguses. Kui eriväelased eelmisel mail Sayyafi kodu vallutasid, vabastasid nad ka ühe noore Yazidi naise, keda Sayyaf ja tema naine Umm Sayyaf orjana pidasid.

ISIS: Uskmatu organite siirdamine moslemile on lubatud

Abu Sayyafi valdusest avastati lisaks eelkirjeldatule ka fatwa, käsitleb ISISe asrusaama uskmatute elundite siirdamisest moslemitele. Dokumendis küsitakse, kas on lubatud võtta vangistatud apostaadi (ususalgaja – toim.) organeid ja anda moslemitele, kes neid vajavad.

Fatwa väitel toetavad islami tekstid, põhimõtted ja seadused arusaama, et tervete organite siirdamine apostaadi kehast moslemi kehasse eesmärgiga päästa viimase elu on lubatud, sest „moslemi päästmine surmast või hääbumisest on islami seaduslik kohus, mida tuleks läbi viia igal võimalikul seaduslikul viisil ja kõikide rahaliste vahenditega.“

Ettekirjutuses seisab, et apostaadi keha ega organeid ei tule austada ja neid võib võtta karistust kartmata.

Varem on peetud tõenäoliseks, et ISIS kaubitseb inimelunditega ja finantseerib selle abil oma tegevust.