Lugesin huviga lugu perekonnast, kes pikisilmi ootab Toidupanga saadetisi. Tekkis hulk küsimusi. Eestis on valusalt palju peresid, kel sõna otseses mõttes toidumured. Ajakirjanik on valinud vale juhtumi.

Miks perekond, kel oma maja, isal „suur buss, millega tuttavatele teenust osutab“ (ei usu, et ainult tuttavatele ja kartulite eest) ja Toidupanga juures käimseks auto, on nii hädas, et juba 8 aastat sisustavad pühapäevi tasuta toidukraami järel sabatades?

Kuidas on võimalik, et ema, kelle vanim laps on 17-aastane, pole õppinud toitu tegema? Ma ei räägi moosidest, vaid argitoidust. Kuna küsitletu ei osanud öelda, palju Toiduabi peret toetab, tähendab, et pereemal pole läbimõeldud eelarvet. Oma käitumisega õpetab ta lapsi, et toiduabi järel käimine on osa iganädalasest traditsioonist. Masendav.

Imestust äratas see, et isal on suur buss. Miks ei osteta poolt siga, mida talunikud hea hinnaga pakuvad? Kas tegemist väga eluvõõraste inimestega, või samalaadsetega, kellest mõnda ka tean – teadlikult kasutavad Toidupanga teenust, ehkki väga häda polegi, kui tasuta saab, miks mitte.

Tsitaat artiklist: Lapserikaste Perede Liidus on 358 liiget, kellest toiduabi teenust kasutab 278 perekonda. Tähendab 80-l perel oleks see õigus, aga nad ei kasuta seda. Ma ei usu, et need 80 on miljonäripered.

Lugedes artiklit edasi, mu kummastus aina kasvas.

Hommikupuder eelküpsetatud portsuhelvetest? Toiduabist saadu otsas, enam putru ei saagi? Poolekilosest pudrumaterjalipakist, mis igas poes müügil, saab ca 20 hommikusöögiportsu...

Maitsva ja soodsa toidu tegemine ei ole keeruline. Seda enam, kui pereemal on aega.
Esiteks tuleb koostada plaan – näiteks nädalaks. Võtta kokku, kui palju on vältimatu kulutada –(liha, köögiviljad, puuviljad, piimatooted, leib-sai). Siis eraldi – igapäevased: piimatooted ja leib-sai, juurikad,liha- kalakraam). Ja siis ostunimekiri ja...turule!

Väga hea müüja on Eesti Lihatööstus, aga igal turul on kindlasti häid pakkujaid.
6-liikmelise pere jaoks on sobiv nädalane seguhakklihaports 2 kg – 2,80 eur kilo – 5,60 EUR. Hakkliha on mõistlik jagada 0,5 kg osadeks ja sügavkülmutada, et siis, vastavalt vajadusele sulatada. Kastmeks-hautiseks piisab poolest kilost, suureks pikkpoisiks 800 gr.

Suurepärane roog on sült. Ei pea olema ainult pidutoit. Koot+neli jalga+pool kilo liha, paar seasüdant, porandit, sibulat, küüslauku. – umbes 12 EURi (Balti jaama turul). Aga keetma peab vähemalt 3-4 tundi. Sülti saab 2,5 kilo – rõõmu kogu nädalaks perele, ainult kuum kartul juurde. Sobib ka võileivale.

Veisesüda – 1 vähemalt 2 kilo, maksumus max 6.80 EURi/tk. Suurepärane ehe liha, tuleb puhastada ja keeta maitseainetega vaiksel tulel vähemalt 3 tundi. Maitseb võileival, aga saab teha ka kastet nagu vorstisousti.

Värsked räimed - kilo 1.50. Puhastada ja praadida muna-jahu paneeringus. Mis üle jääb: marinaadi.

Mulgikapsad – 2 kilo hapukapsast, kilo sea-abaliha, pool pakki kruupe, Investeering 10 EURi. 3 tundi hautamist. Suur potitäis head toitu. Mis üle jääb, saab ahjus praekapsaks küpsetada.

Kartulipuder – esmalt pudruna koos kastmega ja siis ülejääk kihiti hakklihaga+ juust pinnale, ahjuroana. Kõige aeganõudvam on 3 kg kartuleid koorida.

Võiksin pakkuda palju ammutuntud soodsaid, maitsvaid, kosutavaid, värvilisi variante, aga mulle näib, et loo peategelase põhimure on selles, et ta EI VIITSI. Internet on proual kindlasti nii telefonis, tahvlis kui ka arvutis. Meeletu kogum retsepte saadaval, aga ta EI VIITSI. Toit peab talle iseenesest, viilutatult, pakendatult lauale tulema. Hea, kui makaronid ja lihapallid pakist potti-pannile libistab ja veidi salatit riivib. Röstsaia teeb, aga no mida panna peale, kui tasuta võileivakatet ei anta?

Selline naine väärib kaastunnet – ta pole õige pereema. Hädaldamine ja käsi-pikal ootamine pole Eesti naise komme. Eriti kibe, et ta kasvatab almuste ootuse vaimus ka oma tütreid.

Toidupank on väga vajalik nähtus, aga paraku kasutavad selle teenuseid ka inimesed, kes otseselt ei vaja abi, aga tahaks niisama tasuta saada. Seega edendab Toidupank paraku ka õpitud abitust.

Lugu, nagu alguses mainisin on huvitav, aga ajakirjanik justkui tõstatas teema – paljulapselsed vajavad rohkem tuge – aga valis näidispereks sobimatu.
Olulisem on pigem kirjutada, peredest, kes tulevad nt Lasnamäelt bussiga. Nende jaoks on Toidupank tõeliselt pikisilmi oodatud abi.