Mida teie koolide edetabelitest arvate?

KRISTIN HOLLO: Ei arva hästi. Inimesed on üldiselt edetabelite peale tigedad. Ütlevad, et riik, võta ennast kokku, miks sa neid edetabeleid teed! Sest koolide edetabeleid seostatakse haridusministeeriumiga ja raske on selgitada, et meie neid edetabeleid ei tee.

Koolijuhid on ka vastu?

KRISTIN HOLLO: Ma pole küll kuulnud koolijuhte ütlemas: küll on hea, et neid edetabeleid kokku pannakse! Pigem vastupidi.

Aga lehelugejad uurivad neid igatahes hoolega.

AIVAR OTS: Jah. Ja pingeridu tehakse ja uuritakse ka mujal maailmas. Koolide vaatevinklist on see maine küsimus ja õpilastele on see praktiline asi, et kus on paremad väljavaated edasise karjääri mõttes jne.

Kristin Hollo. 
Mis on seniste edetabelite puudus?

AIVAR OTS: Ühe tunnuse põhjal tehtud pingereast ei saa teha kooli kohta põhjapanevaid järeldusi.

KRISTIN HOLLO: Ei saa öelda, et Eesti parimad koolid on need, kus on kõige paremad matemaatikaeksami tulemused.

AIVAR OTS: Kui õpilane mõtleb oma karjääriväljavaadete peale, ei vali ta endale kooli ainult matemaatika taseme järgi. Tal võivad olla hoopis teised põhjused, miks ta just selle kooli valib.

KRISTIN HOLLO: Riigieksami tulemuste järgi ei saa teha üldistust ka põhikooli kohta. Need on ikka täiesti erinevad tasemed.

Te uurite koolide kohta ka muid asju, mitte ainult eksamitulemusi. Näiteks kooli panust, miks õpilane sellise eksamihinde sai. See näitab juba rohkem?

AIVAR OTS: Ühes koolis võivad olla keskpärased eksamitulemused, sest sealsete õpilaste algsed teadmised aines olid nõrgemad, aga neid on tegelikult väga hästi edasi aidatud.

Teises koolis, kus on ilusad eksamitulemused, on töötatud väga võimekate õpilastega ja kooli panus nii suur ei pruugi olla.

Eksamitulemused sõltuvad paljudest asjadest. Sellest, mida kool õpilaste heaks ära teeb, avaldub eksamitulemustes ainult osa. Ja mitte kõige suurem osa.

Mis need teised asjad siis on, millest sõltub riigieksami hinne?

AIVAR OTS: Tegureid, millest riigieksami tulemused sõltuvad, on palju.

Missuguste hinnetega õpilane gümnaasiumi tuli. Õpilase sugu – Eestis on tüdrukutel tihtipeale paremad hinded, aga see pole sugugi kõigis ainetes ja igal aastal nii. Õpilase vanus – õpilastel, kes on otse põhikoolist gümnaasiumi tulnud, on õppedukus parem. Ja kooli endaga seotud tegurid – kui suur on kool? Kus ta asub? Kas kool saab õpilasi valida?

KRISTIN HOLLO: Kõige rohkem mõjutavadki riigieksami taset kaks asja – õpilase individuaalne tase ja see, kas kool saab ise õpilasi valida.

Aivar Ots.
Ja kooli panus?

AIVAR OTS: Ja lõpuks jääb üle see, et millest koosneb kooli panus.

Millest see panus koosneb?

AIVAR OTS: Meie panuse-hindamine ei anna vastust sellele, mis ühe või teise kooli paremaks või halvemaks teeb. Meie selgitame välja erinevused koolide vahel. Vastuseid, et milliseid metoodikaid või õppekorraldust üht või teist tüüpi õpilastega saavutada, peaks nüüd pakkuma haridusteadus.

Kas hinnete põhjal tehtud edetabeli eesotsas olevad koolid on panuse mõttes samuti eespol või pigem keskmikud?

KRISTIN HOLLO: Enamasti nad ongi väga tublid koolid.

Rahvas räägib, et nn eliitkoolides, kus on head riigieksamihinded, on õpilastel närvid läbi. On see nii?

AIVAR OTS: Me kasutame ka koolide rahulolu küsimustikku.

Arvestada tuleb, et psühholoogiline rahulolu on subjektiivne.

Mõnel õpilasel võib olla suhtlemisprobleem, teisel seda pole.

Üks tunneb ennast mingis olukorras halvasti, teine hästi.

See, mis ühele tundub õppetöös raske ja ebameeldiv, on teise jaoks väljakutsuv ja põnev.

Me anname koolile tagasisidet, milline rahulolu üldiselt on.

KRISTIN HOLLO: Loomulikult on see õpetaja meisterlikkuse küsimus, et aru saada, missugused asjad on õpilasele olulised, kuidas maandada või vältida konflikte. See on akadeemilise töö kõrval väga oluline koolielu osa.

Kuidas te seda rahulolu uurite?

AIVAR OTS: Palume anda õpilasel oma koolile üldine hinnang. Seda võib tõlgendada ka kui uhkust oma kooli üle. Palume hinnata oma rahulolu õpetajatega. Et kas õpilane tunneb oma õpetajate toetavat käitumist.

Hinnates kooli, hindavad õpilased tavaliselt just õpetajaid.

Ja kolmas tunnus on läbisaamine kaaslastega.

Õpetaja vaimset tervist ka keegi uurib?

AIVAR OTS: Uues rahuloluküsimustikus on sees küsimused ka õpetaja rahulolu kohta.

KRISTIN HOLLO: Muidugi, ega see õpetajaamet ei ole ju nii, et jube vahva on kogu aeg ja aega jääb üle ja kõik on väga rõõmsad. Õpetaja töö on nõudlik ja raske, aga seda annab endale meeldivamaks muuta.

Kui lähed kaasa tänapäevasema õpetamismetoodikaga, on lihtsam oma tööd teha.[TK1]

Kas gümnaasiumide panuse või heaolu hindamise järgi saab ka koole pingeritta panna?

AIVAR OTS: Meie ei pane. Meie tõime panuse kohta välja viis astet. [AO2] Haridussilmas on numbrid –2, –1, 0, 1, 2.

Mõte oli pakkuda jaotus, mille järgi kool näeb, kas nad on läinud efektiivsemaks või kehvemaks.

Mis see kool siis tegemata on jätnud, kui tulemus on –2?

AIVAR OTS: Meie analüüsis see välja ei tule. See –2 tähendab, et koolil tuleb ennast vaadates leida võimalused, kuidas saada paremaks. Tuleb oma situatsiooni mõtestada ja olukorda paremaks muuta.

Vaatame, mis selle Otepää kooliga juhtus. Eelmisel aastal oli ta eksamihinnete järjekorras 117., sel aastal hoopis eespool.

KRISTIN HOLLO: Ma ei tea, mis seal juhtus, võib-olla lõpetas sel aastal erakordselt andekate õpilaste lend. Ma ei tea. Otepääl ei ole ilmselt väga palju õpilasi. Üksikute õpilaste väga head eksamitulemused mõjutavad kogu kooli tulemust oluliselt.

Väikeste koolide puhul mõjutab seda kohta üksikute õpilaste tulemus. Või siis õpetaja vahetus. Õpetaja vahetus võib seda tulemust kiiresti mõjutada.

Kuidas oleks neid tulemusi õige esitada? Pingerida haridusministeerium ilmselt ei koosta?

KRISTIN HOLLO: Me tahaks need tulemused panna ühte vaatesse kokku. Et nad oleks näha ühtse hoomatava pildina. Mitme aasta lõikes ja eri näitajad kõrvuti. Et eksamihinded on küll väga head, aga et saaks näha ka seda, kuidas teiste aspektidega koolielus on.

Millal see hoomatav pilt avalikkuse ette jõuab?

KRISTIN HOLLO: Aasta 2018 veebruarikuust saavad kõik näitajad koolide jaoks avalikustatud. Ja ta on pandud kooli kaardile, et kui ma toksin selle kooli nime sisse, siis ma saan selle kooli kohta teada.