Endine GRU ametnik ja sõjaväelane Skripal mõisteti 2006. aastal Venemaal süüdi spioneerimises. 2010. aastal läbiviidud agentide vahetuse käigus õnnestus brittidel vabaks vahetada ka Skripal.

NY Times kirjutab, et seejärel Inglismaale elama asunud Skripal asus juba paar aastat pärast vabanemist Suubritannia liitlasi koolitama. Ta reisis palju ja jagas luureagentuuride töötajatele infot Venemaa luuretegevuse kohta. Skripali ainsaks tingimuseks oli anonüümsus. Timesi väitel tegelesid Briti võimud Skripali teenuse vahendamisega või kiitsid selle vähemasti heaks - see oli võimalus liitlasi aidata, aga tagada ka oma agendile sissetulek.

Skripal rääkis mitmel puhul Tšehhi luuretöötajatega ja külastas 2016. aastal Eestit, et siin meie spioonidega kohtuda. Sellised külaskäigud olevat ülejooksikute seas suhteliselt tavalised. Antud asjaolu võib tähendada, et Venemaa luurajate tiibu kärpida püüdvaid luureagentuure abistanud Skripali mürgitamine oli kitsam ja ja selgem kättemaksuakt kui seni arvatud.

Skripali reise hoiti salajas ja neist teadis vaid käputäis agente. Kuigi 1999. aastal GRUs töötamise lõpetanud Skripali teadmised olid aegunud, pidasid näiteks tšehhid neid siiski väärtuslikeks. Skripali Eesti visiidi kohta on teada vähe, ühe allika sõnul olevat tegu "väga tundliku informatsiooniga". Ühe Euroopa kõrgema ametniku väitel toimus 2016. aasta juunis salajane kohtumine endise Vene agendi ja grupi väljavalitud kohalike luuretöötajate vahel. Pole teada, mida arutati, kuid kokkusaamist aitasid korraldada Briti luureteenistused.

Topeltagent Skripal ja tema tütar leiti 4. märtsil Suurbritannias Salisburys pargipingilt teadvusetuna. Uurimisorganid tegid kindlaks, et neid oli proovitud tappa Vene päritolu närvimürgiga Novitšok. Suurbritannia ja tema liitlaste ametliku seisukoha järgi vastutab Skripali ründamise eest Venemaa, mistõttu järgnes intsidendile rohkem 150 Vene diplomaadi väljasaatmine paarikümnest Suurbritannia liitlasriigist. Venemaa eitab oma seotust toimunuga täielikult.