Õppetunnid Barcelona terroriaktist: rünnatakse valimatult, turistid aina rohkem ohus
Neljapäeval Barcelonas aset leidnud ilmne terrorirünnak osutab kolmele õppetunnile, mida salateenistused - aga ka laiem avalikkus - on viimaste kuude ja aastate jooksul saanud.
Esimene õppetund räägib sellest, et sõidukite kasutamine relvadena on nüüd ekstremistide tavapärane taktika - üheks umbes tosinast erinevast ründeviisist, mis on viimase kahe kümnendi jooksul terroristide arsenali kuulunud. Viimase 13 kuu vältel on sarnaseid rünnakuid toimunud nii Prantsusmaal, Saksamaal, Rootsis kui Suurbritannias. Möödunud nädalal tappis USAs autoga kihutav paremäärmuslane ühe naisterahva, kuigi veidi erinevatel asjaoludel.
Barcelona rünnaku korraldajate täpne motivatsioon ja olemus selgub järgmiste tundide jooksul. Islamiriik (ISIS) on toimunu eest oma propagandaagentuuri Amaq vahendusel vastutuse võtnud, kuid viimastel kuudel on sellelaadsed väited väga ebausaldusväärseteks osutunud.
ISISele lähedalseisvad ja sotsiaalmeedias aktiivsed isikud juubeldavad rünnaku üle, see aga ei tähenda tingimata, et ründajate ja grupeeringu vahel on otsene side.
Taktika hakkab rühmituse võitlejate seas levima, kui on näha, et see toimib. Sõidukiga rahva sekka sõitmine ei nõua erioskusi, samuti ei pole keeruline masina hankimine. See muudab auto, kaubiku või veoki ideaalseks relvaks tänapäeva terroristide jaoks, kes saavad küll sageli mõne grupi käitumisest indu, kuid pole tegelikult selle grupi liikmed ega oma keerukamate rünnakute korraldamiseks piisavat väljaõpet.
Teie õppetund on see, et sihtmärke enam ei valita. See tähendab, et turistid seisavad vägagi tulejoonel. Kümme ja rohkem aastat tagasi tahtsid islamistlikud sõjalised rühmitused saata läbi vägivalla kindlaid sõnumeid. Juhuslikke rünnakuid relvastamata tsiviilisikute vastu peeti ebatõhusaks ja isegi kahjulikuks selles osas, mis puudutas avaliku toetuse pälvimist moslemimaailmas. 9/11 rünnakud korraldati objektidele, mida al-Qaida nägi USA majandusliku, poliitilise ja sõjalise võimu sümbolitena.
2004. aastal sai Hispaaniast džihaadi kõige verisem sihtmärk Euroopa pinnal, kui al-Qaida toetajad lasid Madridis õhku reisirongid. Üks eesmärk oli õõnestada Hispaania toetust sõjalisele sekkumisele Iraagis ja mõjutada valimisi. Hispaania valiti välja ka kunagise Islami kuningriigi Andaluusia tõttu, mis 900 aastat tagasi kristlusele kaotati.
Nüüd on varasem käitumine muutunud. ISISe eestvedamisel on toimunud nihe valimatute rünnakute suunas. Muusikaaustajad Manchesteris, suvenautlejad Nice´is, pubikülalised Londonis ja muidugi turistid, tegemas pilte kas Westminsteri sillal, Tuneesia rannal või lennukil, mis Egiptusest tagasi Venemaale saabumas. Lääne puhkajad olid viimati sihtmärgiks kaua aega tagasi. 1997. aastal korraldasid Egiptuse mässulised verise rünnaku Luxoris. Samas polnud turistid kunagi vägivalla peamine sihtobjekt, kuid tundub, et nüüd on. On kindel, et see, kes sõidab veokiga Las Ramblas`jalakäijate tänavale, ühte rahvarohkeimasse turistitsooni maailmas, püüab tappa võõramaa reisijaid.
Hispaania võimud olid ohust teadlikud ja püüdsid jõulude ajal tugevdada korrakaitset avalikus ruumis. Novembris hoitigi ära üks katse kasutada veoautot jalakäijate ründamiseks. Kaaluti pollarite, betoonplokkide ja teiste kaitserajatiste püstitamist. Suurendati ka luureasutuste omavahelist suhtlust.
Siiski on vähe asju, mida saab tohutult menukas Vahemere sadamalinnas ette võtta, et end sellise rünnaku vastu kaitsta. Kolmas õppetund ongi, et tõhus korrakaitse saab ohutuse tagada vaid mingil määral. Prantsuse luureteenistused olid umbes kümne aasta kestel oma Briti ja USA kolleegidest mitme sammu võrra ees - seda osaliselt oma kogemuste tõttu, mida 1990ndatel islamistide vastu võideldes omandati. Kuid 2012. aastaks olid ressursipuuduse ja Euroopa luureagentuuride kehva infovahetuse käes kannatavad Prantsusmaa spioonid ohu ohjeldamisega hädas. Nad olid liiga viletsalt varustatud, et astuda vastu rünnakule, mida ISIS 2014. aastal nende riigi vastu oma äsja võidetud Süüria ja Iraagi enklaavidest alustas.
Sama võib kehtida ka Hispaania salateenistuste kohta, mis on terrorismivastases maailmas oma professionaalsuse tõttu palju imetlust pälvinud. Pärast 2004. aasta rünnakut panustas Hispaania kõvasti luureteenistustesse, ehitades üles muljetavaldava infokogumise ja sellest lähtuva tegutsemise võimekuse. See on kaitsnud riiki islamiterrori eest 13 aastat. 2008. aastal takistati mitu suurt rünnakut ja eelmisel aastal nurjasid Hispaania võimud vähemalt 10 eraldiseisvat vandenõud. Tänavu on avastatud veel kaks terrorivõrgustikku, sealhulgas vähemalt üks, mis omas sidemeid teiste ISISe poolt juhitud ründajatega mujal Euroopas.
Nagu britid sel aastal teada said, ei tähenda edukate rünnakute puudumine ka islamivõitlejate puudumist. Seega on viimane karm õppetund, et millelgi või kellelgi õnnestub lõpuks siiski kaitsest läbi murda.
© Guardian News & Media
