Kuid tegu pole siiski mingi naljamehega. 2013. aastast juhib Hartelius signaalluureagentuuri FRA, mida peetakse üheks Rootsi salapäraseimaks riigiasutuseks. Agentuuri tegevuse kohta on teada suhteliselt vähe. Nagu nende esindaja 2013. aastal Ekspressile kommenteeris, on FRA ülesanded seotud näiteks Rootsi vägede toega välismaal, välisriikide sõjalise võimekuse või globaalsete IT-ohtudega.

Seoses aastaraamatu ilmumisega andis Dag Hartelius kahe ja poole ametis oldud aasta jooksul oma esimese intervjuu.

Usutluses Dagens Nyheterile rääkis Hartelius, et FRA tegutseb hetkel kolmel rindel: traditsiooniline julgeolek, terrorism ja küberrünnakud. Pärast Krimmi annekteerimist Venemaa poolt on militaartegevus Läänemere regioonis aktiviseerunud .

"Sõjaväeline tegevus Läänemere regioonis on märgatavalt kasvanud ja nüüdseks stabiliseerunud varasemast kõrgemal tasemel. Toetame Rootsi relvajõude infoga õhus ja maapinnal toimuvast. Ma ei saa rääkida, kuidas täpselt panustame. Kõik seisneb varajases hoiatamises, jälgimises ja analüüsis."

Harteliuse sõnul on viimasel ajal korduvalt juhtunud, et venelaste hävitaja satub rootslaste luurelennuki lähedale. Samas pole need olukorrad olnud ohtlikud, vene poolega ollakse pidevas dialoogis.

Ta kommenteeris veidi ka 2014. aasta sügisel toimunut, kui Rootsi sõjavägi otsis Stockholmi saarestikust võõramaist allveelaeva. Harteliuse väitel toetas FRA Rootsi relvajõude analüüsiga võõrriigi allveelaeva tegevusest riigi territorriaalvetes.

Otsingute ajal avaldati teateid ebatavalisest vene andmesidest Stockholmi saarestikus, mida tõlgendatakse allveelaeva hädasignaalina.

"Ma ei saa seda kinnitada ega ümber lükata. Kui meil oli selline ülesanne, siis kandsime sellest ette relvajõududele. Aga ma ei saa öelda, kas meil oli või ei. Me ütleme väga vähe selle kohta, missuguste nähtuste või maade järel me luurame või missuguste meetoditega."

Kas te jälgite ka üksikisikuid?
"Ma ei saa arutada, täpselt keda ja mida me jälgime. Me jälgime sündmusi, mis omavad vastavate ohtude valguses tähtsust."