Eelmisel nädalal Berliini filmifestivalil käinud Artise programmijuht Tiina Teras sattus tagasi tulles ootamatusse konflikti – ta vallandati päevapealt. Põhjuseks: tööluus. Terase meelest oli tegu ülekohtuse otsusega, sest Berliini filmifestivali reisikulud maksis ta ise kinni ning tema töösõidust oli teadlik ka tema ülemus Lea Kroonmann.

„Olen juba aastaid olulistel välisfestivalidel käinud ja kõik kulud ise tasunud. Seekord tegin vea - palusin juhatajalt võimalust Berliinis viibimine lugeda kaugtööks ja ma ei teinud selle kohta puhkuseavaldust, sest see polnud ju puhkus. Tööandja ei keelanud.“

Kui ta oli Berliinis, selgus, et Lea Kroonmann on käinud Tiina Terase meilboksis tema kirju lugemas.

Kroonmann saatis talle tunni aja jooksul kolm hoiatust puudutud tööpäevade eest, mille osas polnud Teras teda justkui informeerinud.

„Andsin talle kohe teada, et ta on informeeritud ja saatsin ka tagasiulatuva puhkuseavalduse. Ta ei vastanud mu meilile. 4 päeva hiljem saatis teate töösuhte lõpetamise kohta, sest ma ei olnud ikka veel tööle ilmunud ega oma puudumist põhjendanud. Kogu selle aja vältel tegin ma Berliinis tööd.“

Kino Artis haldajaks on Tallinnfilm OÜ.

Sel esmaspäeval kohtus Tiina Teras Tallinnfilmi nõukoguga. „Kohtumine oli väga negatiivne,“ ütles Teras pärast seda. Kui enne seda oli väike võimalus, et ta ennistatakse tööle, siis pärast seda vajus lootus kokku.

Terase sõnul heidab Tallinnfilmi nõukogu talle ette, et Teras ei saatnud 14 päeva enne puhkusele minekut puhkuseavaldust.

„Aga ma ju ei läinud puhkusele. See väide ei loe nõukogule midagi,“ on Teras ääretult pettunud.

Selgus, et nõukogu peab juhataja tehtud otsuseid igati õiguspäraseks.

„Minuga on käitutud inetult. Sest vallandamise põhjuseks nimetab juhataja tööluusi,“ ütleb Teras. Mõni tund pärast kohtumist pandi CV- online üles kuulutus, et Artis otsib programmijuhti.

Kroonmanni ja tema alluvate tülidel on juba pikk ajalugu. Terase vallandamise järel saatsid Kroonmanni alluvad pöördumise Tallinnfilmi nõukogule, Eesti filmi instituudi juhile Edith Sepale ja kultuuriminister Indrek Saarele, kus palutakse Terase ametisse jätmist ja Kroonmanni ametist kõrvaldamist.

Tallinnfilmi kollektiivi väitel ei ole kinos toimunud sisulist juhtimist ning alates mullu septembrist on mitmed töötajad talunud igapäevast töökiusu, kuna asutust puudutavad juhtimisotsused toimuvad isiklike sümpaatiate ja emotsioonide ajel.

Ligi kolme OÜs Tallinnfilm töötatud aasta jooksul ei ole Kroonmann Tallinnfilmi töötajate kinnitusel omandanud kino töökorralduse põhimõtteid ega viinud end kurssi organisatsiooni elementaarsete juhtimisprintsiipidega. Asutuse personali puudutav dokumentatsioon on korrastamata, ebaselge ning pole seadusega kooskõlas.

Ekspressi käsutuses olevate dokumentidest selgub, et see pole sugugi esimene pöördumine, mille töötajad välja saadavad.

Konfliktid algasid Lea Kroonmannil alluvatega juba septembris. Nimelt solvas Kroonmann 23.septembril enda töötajaid Hollandi suursaatkonna ametnike ees, kui oli koosolek enne lastefilmi "Viplala" esilinastumisest. Piletimüük läks nii hästi, et Artise töötajad lubasid Hollandi saatkonnale anda esilinastuse kõrval kasutada ka teist, väiksemat saali. Kroonmanni käest luba ei küsitud ja töötajad said saatkonna esindajate ees peapesu. Pärast koosoleku lõppu vabandasid kaks projektijuhti saatkonna ees.

Järgnes suurem tüli, mille järel 29.septembril toimunud koosolekul tunnistas Kroonmann, et on muuhulgas lugenud eelneva teavituseta Tallinnfilmi töötajate e-posti.

5.oktoobril tegid Artise töötajad Tallinnfilmi nõukogule pöördumise, et hea tööõhkkond taastataks.

15.jaanuaril otsustas Kroonmann ootamatult koondada kümme aastat töötanud raamutupidaja Triin Petmansoni, sest ta on liiga aeglane. Kolleegi kaitseks astus välja just Tiina Teras.

2.veebruaril tegid 15 Tallinnfilmi töötajat pöördumise Kultuuriministeeriumisse, sest Kroonmanni tegevuse tõttu on kinotegevust on korraldada keeruline ja palusid Petmansoni tööle jätta.

18.veebruaril lasi Kroonmann lahti Tiina Terase. See tähendas, et kui esimesele töötajate pöördumisele kirjutas alla neli Artise töötajat, siis kahele neist võis see tähendada töölt lahtisaamist. Teras oli vallandatud ja samamoodi juhi vastu pööranud Petmanson koondatud.

Artise juht Lea Kroonmann ei eita, et raamatupidaja eest astus Teras välja, kuid see polnud tema vallandamise põhjus. Põhjus oli see, et Tiina ei tulnud 2,5 nädalat tööle.

„Artisel ei ole tööd, mis oleks väljaspool Eestit,“ tõdeb Kroonmann, et Berliini filmivestivalil käimine ei ole töökohustus. Kui Tiina tahtis sinna sõita, oleks ta pidanud puhkuseavalduse vormistama 14 päeva enne.

„Tiina Teras seda ei teinud – see on seega tööluus,“ on Kroonmann kindel.

Tiina meilide lugemist pidas Kroonmann loomulikuks, sest kui Tiina polnud tööl, palus ta suunata Tiina meilid endale. Töö ei saa ju seisma jääda. Ta eitab, et ta on teiste meile lugenud. Samas helistas pärast seda, kui Ekspress Kroonmanniga ühendust võttis, ajakirjanikule inimene, kes väitis end olevat Tallinnfilmi nõukogu liige ja astus Kroonmanni kaitseks välja. Nimelt olla Kroonmann tõesti kirju lugenud, aga see oli kogemata, sest varasemal töökohal olevat see olnud loomulik ja tegelikult on kogu konfliktis süüdi alluvad, kes ei taha kaasa minna Kroonmanni muudatustega.

Eelmisel nädalal saatsid ka väärtfilmilevitajad välja oma toetusavalduse Tiina Terasele. Kiri läks EFI juhatusele, Paavo Nõgesele, Indrek Saarele.

Täiendatud kell 16:02

Ekspressiga võttis pärast loo ilmumist üle üks filmispetsialist (nimi toimetusele teada), kelle sõnul Tiina Terasega võrdset väärtfilmi ja Euroopa kino asjatundjat Eestis praktiliselt pole: „Tegu on inimesega, kes on ennast viimased 20 aastat antud alal süstemaatiliselt harinud ja selles vallas tööd teinud. Teadaolevalt on Teras viimased paar aastat käinud oma raha ja osaliselt oma aja eest tegemas tööd, mis ongi tema otsene ülesanne - filmide vaatamine festivalidel, et osata hiljem neist valik teha, samuti kontaktide loomine ja hoidmine. Jääb üle vaid imestada, et väljaspool kinoringkonda tulnud asutuse juht ei oska taolist töötajat hoida. See, et Tallinnfilmi nõukogu ei jaga mitte midagi kinopidamisest, pole üllatav, küll aga peaksid nad aru saama, et nende tegevus viib Artise kiire hävinguni. Tekib õigustatud küsimus, kas see ongi antud nõukogu tegelik eesmärk ja kui on, siis mis on selle taga. Kindel on see, et Eesti kinovaataja ei võida kõigest sellest mitte kõige vähematki.“