Tänavu 22. veebruaril käis Siret Kotka tunnistajana kaitsepolitseis. Teda kutsuti sinna Tallinna linnapeana töötanud Savisaare „sõbrana“. Ühes salaja pealt kuulatud vestluses ütles Siret Edgarile, et „kuule tupsu, ma hakkan minema, jätan teid siia“.

Ülekuulamisel küsis uurija, kust sai preili Kotka 22 817 eurot ja 50 senti, mille ta viimase viie aasta jooksul sularahas panka sisse pani.

Lugupeetud Riigikogu liige kasutas võimalust vastamisest keelduda.

Siret Kotka ei vastanud paljudele teistelegi küsimustele, mis puudutasid tema rahaasju.

Näiteks: kas ta tegi Savisaare eest kulutusi ja kui tegi, siis kuidas Edgar nende eest tasus.

Vastuseta jäi isegi, kas ta on advokaadibüroo Lextal klient. Mis oli omajagu totter küsimus, sest preili Kotka esindajana viibis temaga koos ülekuulamisel vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik, kes kuulub Lextali ridadesse.

PÄRAST ÜHIST REISI HISPAANIASSE: Edgar Savisaar detsembris 2014 rõõmust säravale Siret Kotkale lillekimpu ulatamas.

Uurija küsimused polnud võetud õhust. Mõned päevad varem koostas keskkriminaalpolitsei ülevaate Kotka finantsidest, et saada aru, kas tema seadusliku sissetuleku, varandusliku olukorra ning elatustaseme vahel esineb erinevus.

Ühe korraliku inimese puhul peaks kõik vinks-vonks olema.

Kuid Kotka puhul asjad ei klappinud. Politseiuurija hinnangul sai ta aastatel 2005-2015 varjatud päritoluga tulu üle 38 000 euro.

See võiks olla ka maksuametit huvitav teema.

Ilmnes teisigi kummalisi anomaaliaid. Näiteks maksis Kotka kord ühes poes viiesajaeurose kupüüriga, mida suur osa eestlasi pole ilmselt ihusilmaga näinud ja mille Euroopa Keskpank kavatseb käibelt eemaldada, sest seda kasutavad massiliselt kurjategijad. Isegi hüüdnimi on tal vastav – bin Laden.

Viiesajalise kasutamine pole keelatud. Kotka puhul osutus aga selle tarvitamine tähelepanuväärseks. Politsei tuvastas, et kuni tolle ajani polnud ta kordagi korraga pangast välja võtnud 500 eurot või sellest suuremat summat.

Pangaväljavõtted näitasid, et juba aastast 2006 tasus Kotka ka kulusid Edgar Savisaare eest. Maksis valvefirmale ja prügivedajale, ostis ravimeid, tasus hotellides ööbimiste eest ning korra isegi pealiku liikmemaksu Keskerakonnas.

Finantsid finantsideks. Tallinna linnapead jälgides said uurijad teada ka palju diskreetsest nii tema kui preili Kotka kohta. Toimikutest selgub, et Edgar Savisaar ja ärimees Alexander Kofkin on väga head sõbrad ning räägivad üksteisele nende endi haigustest, aga ka dirigent Eri Klasi olukorrast ja detailselt ka Siret Kotkat tabanud tervisehädast.

Hotellilugu kinnitas vaid, et Savisaar on läbi ja lõhki isane. Mis pole kellelegi uudis, sest tal on selja taga kolm purunenud abielu ning alatasa saatsid teda uued noored ja naksakad piigad.

Ükski inimene pole huvitatud, et detailid tema eraelu ja tervise kohta jõuavad ajakirjanikeni. On ilmselge, et Kotkat häirib juhtunu. Nagu ka Savisaart ja teisi asjaosalisi.

Üks delikaatsemaid ja kummalisemaid seiku toimikutes kajastab mullu ühel jaanuaris ühel õhtupoolikul Tallinnas Meritoni hotellis toimunud Savisaare ja kellegi Natalja ja kohtumist.

Kohtumine on uurimismaterjalides ilmselt välja toodud seetõttu, et hotellitoa eest tasus mitte Natalja ega Savisaar, vaid viimase semu Kofkin. Seda tõlgendatakse korruptsioonina.

(Samamoodi pandi toimikusse Savisaare ja Kalev Kallo katse hankida Keskerakonna tarbeks raha Kremliga seotud jõududelt. Avalikkuse jaoks valas see veel kord Keskerakonna üle idaraha sopaga, kuid kriminaalasja seisukohast oli point hoopis teine: see rahaküsimine tõestas, et erakond vajas hädasti raha ja oli seetõttu valmis kasutama ka keelatud skeeme).

Savisaar ja Natalja ei rääkinud seevastu midagi, mida saaks seostada mõne seaduse rikkumise või kuritegevusega. Jutt oli aga inimlikult huvitav, sest teemaks tulid muuhulgas „täiskasvanute mängud“.

Seks on üle maailma üks enamlevinud „maksevahendeid“ korruptsiooniasjades. Aga siin ei jõudnud asi selleni (tekst ei viita sellele). Pole ka mingit märki, et keegi oleks tolle avalikkusele täiesti tundmatu naise Savisaarele ette söötnud.

Miskipärast aga pidas prokuratuur vajalikuks panna osa seal toimunud vestlusest toimikusse. Hotellilugu kinnitas vaid, et Savisaar on läbi ja lõhki isane. Mis pole kellelegi uudis, sest tal on selja taga kolm purunenud abielu ning alatasa saatsid teda uued noored ja naksakad piigad. Preili Kotka polnud linnapeale sugugi ainus.

Pärast Edgari rasket haigust ja jala kaotamist nägid eestlased preili Siretit juba uue mehega. Ida-Virumaalt pärit kitsekasvataja Martin Repinskiga, kes pääses mullu Keskerakonna ridades Riigikokku ja sai Jüri Ratase valitsuses põllumajandusministriks.

LÄHEDASED SUHTED: Siret Kotka ja Martin Repinski üksteisele tänavu novembris Paides, kus Jüri Ratas valiti Keskerakonna esimeheks. Peagi asus Repinski tööle maaeluministrina.

See oli hulga avalikum suhe kui Sireti ja Edgari vahel. Rahvas luges ahnelt, kuidas Repinski kaitses obadusega Sireti au. See juhtus jaanuari hakul Keskerakonna saunapeol, kus Riigikogu liige, Kiviõli endine linnapea Dmitri Dmitrijev naisele ligi tikkus. „Kui kellelegi tehakse liiga, on vaja tema eest seista,“ teatas Repinski rüütellikult.

24. veebruaril ilmus Siret presidendi vastuvõtule uue kavaleri käevangus. Õhtuleht avaldas naistepäeval fotod, kuidas Martin kinkis Siretile punaste rooside sülemi. Peagi küsis Delfi, millal tulevad pulmad.

Repinski edu kestis kolmapäeva 23. novembrini, mil Ekspress avaldas esimese loo sigadustest tema kitsefarmis. Järgnesid uued paljastused teistes väljaannetes. Eile astus Repinski tagasi.

Kuni eilseni tundus tõenäoliselt paljudele, et Repinski asemel võinuks ministriks saada Siret Kotka. Temast on kirjutatud kümneid artikleid, aga ükski ajakirjanik pole teda „auklikuks“ lasknud. Riigikogu maaelukomisjonis paistab Kotka silma asjaliku töörügajana.

Kuid eilsest meedias levima hakanud nn Savisaare protsessi toimikud näitavad, et ka Kotka polnud kuulikindel. Ta on Savisaarega tihedalt seotud. Ta on kriminaalasja läbiv tegelane. Tema tuluallikad on hämarad.

Kokkuvõttes on Kotka poliitiliselt rünnatav. Ehk teda ei tasunud valitsusse liigutada. Ja ka Martin Repinskiga seotud jamad pole kuhugi kadunud, Riigikokku taandudes need iseenesest ei haihtu.