© Guardian News & Media

Igor Kosoturov ei olnud Vene sõjaväelane. Kuid 45aastase toidupoeomaniku sugulased usuvad, et ta oli nende paljude Vene kodanike seas, kes hukkusid sel kuul USA juhitava koalitsiooni korraldatud õhurünnakutes Deir ez-Zoris, mis on üks naftarikas piirkond Ida-Süürias.

Pärast esialgset eitamist tunnistas Venemaa välisministeerium neljapäeval, et tõenäoliselt hukkus 7. veebruaril pommitamises viis Vene kodanikku, kes võitlesid Süüria praegust režiimi toetavate vägede poolel. Ent kirjelduste kohaselt võis elu kaotada koguni kuni 200 Vene kodanikku. Kui see kinnitust leiab, oleks tegu kõige ohvriterohkema konfliktiga USA ja Venemaa kodanike vahel pärast külma sõda.

Kuigi arvude osas valitseb ebaselgus, hakkab kujunema arusaam vähemalt sellest, kes surid. Mõned neist olid karastunud sõjas, mida Moskva peab Ida-Ukrainas, Süüriasse ajendas neid minema patriotism või taaselustunud rahvustunne. Teised lootsid sealt lihtsalt tulusat palgapäeva.

Mitme allika väitel värbas kõik mehed Wagner Grupp, hämar Kremliga seotud militaarettevõte. Kriitikute sõnul kasutab Moskva palgasõdureid selleks, et ametlikud arvud sõjaväe kaotuste kohta Süürias väiksena hoida. Ametlikult hukkus mullu Süürias 16 Vene armee sõdurit, kuigi usutavasti suri seal kümneid Venemaalt tulnud palgasõdureid.

„Igor oli endine armeesnaiper. Ta läks Süüriasse, kuna oli patrioot. Ta uskus, et kui me Islamiriiki Süürias ei peata, tulevad nad meile Venemaale,“ rääkis tema eksabikaasa Nadežda Kosoturova telefoniintervjuus The Guardianile oma kodust Uuralites, Asbesti linnas. „Ta ütles mulle, et kui ta ei lähe, saadavad võimud sinna ilma igasuguse sõjakogemuseta lapsi.“

Naine rääkis, et tema ja Kosutorov jäid pärast lahutust lähedasteks, kuid mees ei öelnud, kes tema Süüriasse mineku korraldas. Uudised mehe väidetavast surmast jõudsid Kosutorovani mitteametlikke kanaleid mööda.

„Kogun infot erinevatest allikatest tükkhaaval, et teada saada, kus surnukehad asuda võiksid,“ ütles naine. Küsimuse peale, miks võimud temaga ühendust pole võtnud, naine ohkas. „See on poliitiline mäng, mida mina ei mõista.“

Kreml sisenes Süüria konflikti 2015. aastal, kui asus toetama president Bashar al-Assadi ja pööras mitmel rindel peetud sõja valitsusvägede kasuks. Seekordne õhurünnak tähistas esimest juhtumit, kui venelased Süürias USA tegutsemise tõttu hukkusid.

Rahvuslasest blogija Mihhail Polõnkov kirjutas veebipostituses, et külastas rünnakus viga saanud mehi ühes Venemaa haiglas, mille nime ei nimeta. „Minu allikad ütlesid, et ainuüksi ühes üksuses oli 200 hukkunut.“

Kui möödunud nädalal sotsiaalmeedias esimesed surmateated ringlema hakkasid, oli Kreml vait.

Vladimir Putini kõneisik Dmitri Peskov ütles, et mõne Venemaa kodaniku viibimine Süürias oli võimalik, kuid Kreml omab infot vaid Vene sõjaväelaste kohta. Neljapäeval väitis välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova, et teated kõrgemast ohvrite arvust kui viis on „klassikaline valeinfo“.

„Kriisikolletes on palju kodanikke mitmelt poolt maailmast, sealhulgas Venemaalt… Neid ja nende tegemisi on väga keerukas jälgida,“ ütles Zahharova.

Usutakse, et viimastel kuudel läks peale Kosoturovi Asbestist ja selle ümbrusest Wagneri ridades Süüriasse sõdima veel vähemalt üheksa meest.

„Neid aeti lahingusse nagu sigu,“ ütles Jelena Matvejeva, kelle 38aastane palgasõdurist mees Stanislav Matvejev samuti arvatavasti surma sai.

„Kuhu iganes nad saadeti, neil polnud seal mingit kaitset,“ rääkis Matvejeva intervjuus portaalile RFE (Radio Free Europe). Tema sõnul peaks Vene riik tunnustama oma Süürias võitlevaid kodanikke ja kui võimalik, abistama surnukehi kätte saada. „Võimud peavad midagi mäletama, et naised ei häbeneks oma abikaasasid ja nende lapsed saaksid uhkust tunda.“

70 000 elanikuga Asbest asub Moskvast umbes 1770 kilomeetri kaugusel ja on koduks ühele maailma suurimale lahtisele asbestikaevandusele. Ametlik keskmine palk on linnas umbes 25 000 rubla (355 eurot). Linna elanikke painab halb tervis.

Seevastu Wagneri töötajate kuupalk ulatub 90 000 rublast (1288 eurot) reasõdurite puhul kuni 250 000 rublani (3550 eurot), mida teenivad sõjandusspetsialistid. Nii väidab Ruslan Levijev, kes asutas Süürias hukkunud kaaskodanike teema uurimisega tegeleva grupi Conflict Intelligence Team.

Kriitikud ütlevad, et Kremli vastumeelsus tunnistada, ammugi siis austada USA juhitud vägede rünnakutes hukkunud venelasi on tugevas vastuolus kangelasmatustega, mille osaks sai korraldati möödunud kuul Süürias hukkunud õhujõudude piloot Roman Filippov.

„Üks saab ordenid ja auavaldused, teised maetakse vaikselt maha ja unustatakse,“ räägib Guardianile Nadežda – veel üks naisterahvas, kes väidab, et tema abikaasa hukkus mullu oktoobris Süürias palgasõdurina võideldes.

Veebruarikuises kokkupõrkes hukkunud Vene kodanike hulgas oli ka vasakäärmusliku erakonna Teine Venemaa liige Kirill Ananjev.

„Ta läks Süüriasse, sest talle meeldis sõdida – venelased on selles väga võimekad,“ rääkis liikumise kõneisik Aleksandr Averin.

Hoolimata sugulaste pahameelest leidub ka neid, kes kaitsevad Putini soovimatust surmi avalikustada.

„Võimudel on õigus riigi huvides infot maha vaikida,“ ütles rahvusmeelne kirjanik Aleksandr Prohhanov, kellel on väidetavalt head sidemed Venemaa jõuametide kõrgete ametnikega. „Hukkunud inimesi hoiatati enne Süüriasse minekut – kui nad surma saavad, ei oota ees mingid sõjaväelised auavaldused.“