Uude aastasse tolmumaskis ja rahata
Vana aasta viimaste nädalate massimeedia uudistes kindlat esikohta hoidnud Itaalia linnade õhusaaste probleemile loodeti lahendust just vihmasadudest. Smog on kurikuulus tahma ning udu segu, mis juba aastaid linnarahvale probleemiks olnud. Parema termini puudumisel on smog võetud kasutusele ka itaalia keeles. Kõige suurem oligi peenosakeste tase Milanos, Torinos, Roomas ja Napolis. Frosinone linnas (Roomast veidi lõuna suunas) on püsinud peenikeste tahkete osakeste õhusaaste murettekitaval tasemel 101 päeva järjest. Pääsenud pole isegi Veneetsia. Selle häda põhjendusena kurdetakse vihma ja tuule puudumist, jättes mainimata, et süüdi on ikkagi ametkondade tegematajätmised ja linnarahva vähene keskkonnateadlikkus. Tööstustes pole õhupuhastusseadmed nõuetekohased, rahvas ei taha kulutada raha oma majade soojustamiseks, päikesepaneelide paigaldamiseks ja kütteseadmete reguleerimiseks. Autode tehnilised ülevaatused tehakse tihtipeale fiktiivselt ja vanadest Fiatidest purskuvad välja mustad suitsupilved.
28.–30. detsembrini piirasid nii Milano kui ka Rooma linnavõimud autode liiklemist hommikul kella 10st kuni õhtupoolikul kella 16ni. Ühistranspordi piletite hinnaks määrati 1,50 eurot ja see kehtis kogu päeva ulatuses nii trammis, trollis, bussis kui metroos. Sellised meetmed pidavat aga teadlaste arvates aitama sama palju kui aspiriinitablett vähihaigele. Kui varem tundusid Aasia turistid oma tolmumaskidega naeruväärsed, siis nüüd hakkasid maske kandma ka mõned kohalikud. Eriti kahjulik on teha tänavatel sörkjooksu või tegeleda suduses linnas mis tahes spordialadega, sest sporti tehes tõmbab inimene kopsudesse õhku veelgi sügavamale.
Vana aasta viimastes uudistes teatati, et Napolis kehtestatakse kuuepäevane liikluspiirang. Kuna napollased pole kuigi seaduskuulekad, siis selline piirang poleks nagunii läbi läinud ja nende õnneks hakkas sadama ka vihma. Tahaks siiski loota, et eelmise aasta lõpus Pariisis toimunud 21. kliimakonverentsi otsused suudab Itaalia valitsus kiiremas korras täitmiseks võtta, sest õhusaaste riigipiire ei tunne. Riigipühasid samuti mitte.
Üks ebameeldiv asi veel, mis selle teemaga ehk saastusega kaudselt seostub, on see, et Rooma linnas sajab taevast alla kuldnokkade sitta (il guano di storni). Neid linde püütakse pidevalt peletada valjuhäälditest lastava lindude hädakisaga, kuid seekord tulemusteta. Linnud ei reageeri peletavale helile enam üldse. Lindude väljaheiteid olevat väga raske tänavatelt maha nühkida ja see põhjustab autode ja inimeste libisemist asfaldil ning isegi liiklusõnnetusi. On tulnud ette, et sitarahe eest kaitseks peavad jalakäijad kasutama vihmavarje, eriti just pargis jalutades. Eestis ehitatakse kevadekuulutajatele heldinult pesakaste, aga Itaalias kujutavad nad tõsist ohtu tervisele, sest levitavad tuberkuloositekitajaid. Hinnanguliselt terroriseerib roomlasi 4 miljonit kuldnokka.
Lisaks mustale masendusele, mida tekitas tervisele üliohtlik õhusaastumine, läksid Itaalias aasta lõpus pankrotti neli panka. (Banca Etruria, Marche, Carichieti ja Carife). Hoiustajad, kes olid pankurite pealekäimisel raha paigutanud riskantsetesse obligatsioonidesse, jäid oma rahast ilma. Sellele järgnes kohe ka ühe pereisa enesetapp, kes kaotas 110 000 eurot oma eluaegseid sääste. Riik garanteerib küll hoiustajatele raha 100 000 euro ulatuses, aga obligatsioonidesse paigutatud raha enam täies ulatuses tagasi ei saa. Seetõttu möödus aastalõpp Itaalias nende pankade poolt paljaks röövitud rahva meeleavalduste saatel.
