LOE KA: Riigieksamite eel: rabelemine, eratunnid, ärevus

Karl-Thomas Kallasmaa, Saku Gümnaasium

RAHULIK: Karl Thomas Kallasmaa naudib enne eksameid suusapuhkust, eksamite pärast põdemine ei ole tema jaoks. Foto: Madis Veltman

Tere taas! Kahe nädala tagusega võrreldes pole õpikoormuse osas suuri muutusi toimunud. Tunnid kulgevad samas rütmis, mis ennegi. Tõsi, tegime proovieksami eesti keeles enne vaheaega, mis oli formaadilt identne "päriseksamiga" ja algas kell 8.00. Aega anti kuus tundi, õpetajad motiveerisid abistavate soovitustega. Läks asja ette. Sain aru, milliseks võib kujuneda esimene eksam.

"Olen iga ainega järje peal, Saku Gümnaasiumi õppekava töötab kui kellavärk."
Karl-Thomas Kallasmaa

Kuna oleme kolme gümnaasiumiaasta jooksul teinud klassiga eksamiainetes tõusva mahuga tööd, siis ei tohiks koormus ka enne eksameid tõusta. Olen iga ainega järje peal, Saku Gümnaasiumi õppekava töötab kui kellavärk. Gümnaasiumis ühtlaselt jaotunud koormuse ja kava tõttu peaks mul olema rahulik isegi vahetult enne eksameid, julgen öelda.

Viie õppepäeva jooksul on mul tunniplaanis 8 matatundi, millest peaks ettevalmistusena piisama ka mu eeldatavalt nõrgima eksami puhul. Kuna lahendame koduste töödega eksamiülesandeid sageli, on enesekindlus hea. Maikuus algavad kordamistunnid, mis kestavad eksamipäevani välja. Küllap saan sel perioodil veel viimaseid vastuseid küsimustele, mis peaksid pähe tulema.

Aga üldiselt tunnen end fantastiliselt. Enne eksamiperioodi saan olla suusapuhkusel, mis viib kõik mõtted koolist mujale ja saan mõelda elulisemate küsimuste üle.

Rait Fels, Pelgulinna Gümnaasium

OMAD VITSAD PEKSAVAD: Rait Fels peab ettevalmistumise asemel tegelema hinnete parandamisega. Kes viivitab, see hiljem rabab. Foto: Karli Saul

Olen keskendunud ainult uurimistööle ning hinnete parandamisele. Motivatsioon oli korraks nii laes, et teinuks kõik kasvõi ühe päevaga ära, aga kevadvaheaeg rikkus hoo ära. Esimest korda kaheteist õppeaasta jooksul ei rõõmustanud ma vaheaja tuleku üle.

"Esimest korda kaheteist õppeaasta jooksul ei rõõmustanud ma vaheaja tuleku üle."
Rait Fels

Võib eeldada, et praegusest õppekoormus aina kasvab hinnete parandamise tõttu. Nimelt sain täpselt enne vaheaega arenguvestluse ajal teada, et mul on koguni kolm ainet kriitilises seisus. Matemaatika polnud üllatus, aga inglise keel oli küll - ei oleks tohtinud nii palju puududa kunagi. Kolmas aine, mis vajab parandamist, on keemia. See meeldib mulle sama vähe kui matemaatika, aga õnneks on mu klassijuhataja keemiaõpetaja. Ilmselt on tänu sellele lihtsam keemiat parandada.

Siiani ei ole me tundides veel eksamiteks kordama hakanud, vaheaeg ja koolijuubel jätsid osad tunnid ära. Tegin küll internetis ühe harjutustesti, kus oli küsimusi mitme õppeaine kohta. Hinne oli kolm. Üsna pettunud olin, kuna see test ei olnud raske, aga ega ma eriti ei keskendunud ka. Õigel eksamil üritan higimulli otsa ette pigistada ja pingutada rohkem.

Matemaatikat pole ka juurde õppinud, seda pean kõige ohtlikumaks eksamiks. Pole saanud õpetajaga suhelda. Üritan lähiajal midagi temaga kokku leppida, siis hakkan jälle pingutama. Tuleb hakkama saada, muud võimalust ei ole.

Üldiselt - tunne ei ole kuu enne esimest eksamit just kõige parem. Stress on peal, unetuid öid tuleb veel juurde. Aga tuleb ära kannatada. Pärast eksameid saab juba rahulikult olla ja naerda selle eksamiaja üle.

Lea ehk (ühe) Linna Eliitkooli Abiturient

Tervitusi eliitkoolist!

Viimased kaks nädalt on koormus jaotunud väga ebavõrdselt. Ühel nädalal käis õppetöö täie hooga, siis tuli aga vaheaeg, mil sai hinge tõmmata. Enne vaheaega muidugi armu ei antud - kontrolltööd erinevates ainetes, matemaatikas üks järeltöö, üks lugemiskontroll. "Kirsiks tordi peal" oli eesti keele proovieksam viimasel koolipäeval, mis kestis kuus tundi. Aga sain sest julgust juurde: nüüd on mul kogemus, et kui ühtegi head ideed ei tundu olevat ja ükski teema ei ole südamelähedane lühikirjandi kirjutamisel, siis kuus tundi on piisav aeg, et midagi arvestatavat ikkagi kirja saada.

Vaheajal aga lebotada ei saanud, sest matemaatikaõpetaja pani südamele, et iga päev võiks matemaatikaga tegeleda ka vaheajal. Ta pani e-Kooli pika nimekirja ülesannetest ja soovitused, mida vaadata eelnevatest testidest. Mina eirasin ta soovitusi. Otsustasin end välja magada ja siis tegeleda muude, meelepärasemate tegevustega. Käisin näiteks Tartu Ülikooli avatud uste päeval.

"Eksamieelne tornaado matemaatikatundides ja leebem ettevalmistumine eesti keele eksamiks segavad korralikult keskendumist ülejäänud ainetes."
Lea

Samas olen ma matemaatikaga ja eesti keelega järje peal. Nad on tunniplaanis iga päev - kui mitte lausa topelttunnina - ja usinad õpetajad meenutavad meile eksameid ka iga päev. Matatund on omamoodi isegi survestav: kogu aeg kuulen kui oluline on punktiskoor, milliste vigadega jääb maagiline 100 punkti kättesaamatuks, milline lahendusviis toob enim punkte. Õpetaja arvab petlikult, et "laiema" (loe: raskema) mataeksami tegijad jahivad sadat ja "kitsa" eksami tegijad tahavad "lihtsalt gümnaasiumi lõpetada", aga mõni õpilane valis kitsa eksami strateegiliselt, et just seal see sada saavutada.

Eesti keele tundides on lugu pea vastupidine. Õpetaja sisendab tasakaalukust, suhtub meisse mõistlikult. Veakohti näitab ta küll sama usinalt. Proovikirjandi vigu lahati terve klassi kuuldes. Õpetaja eeldab meilt vist ülihoolsalt läbimõeldud kirjutisi värvikate näidetega maailmakirjandusest või meediast. Seetõttu ajavad teda mõned meie vead marru.

Eksamieelne tornaado matemaatikatundides ja leebem ettevalmistumine eesti keele eksamiks segavad korralikult keskendumist ülejäänud ainetes. Lemmikaine ajalugu on jäänud tagaplaanile. Matatunnis kisub õpetaja mõnikord teise aine materjalid käest ära ja vihastab, et eksam on ikka matemaatikas, mitte muus aines. Nii toonitatakse meile, et eelisjärjekorras peab tähelepanu pöörama eksamiainetele.

Koolieksamiks valitud vene keele tundides pole eksamiks valmistumine alanud. Ongi hea. Eksamipaanikat on piisavalt mulle külvatud.

Britta Jürgenson, Pelgulinna Gümnaasium

TIHE VÕISTLUS: Britta Jürgensonil muresid ei näi olevat, aga füsioterapeudi konkurss ülikoolides on karm. Foto: Karli Saul

Viimasel kahel nädalal on õppekoormus jäänud samaks. Vaheaeg ja juubeliüritused röövisid

"Aga füsioterapeudi kohale on suur konkurss. Ühele kohale 19 inimest..."
Britta Jürgenson

koolitunde, ehkki vaheajal käisin Tallinna Tehnikaülikoolis matemaatikatundides. Aga veidi märkan küll, et pärast vaheaega toimub rohkem töid. Samas ei taju koormuse tõusu.

Vaheajal käisin ka Tartu ülikoolide lahtiste uste päevadel. Süda on pärast seda käiku rahulikum. Näiteks Tartu Tervishoiu Kõrgkooli saab kursustehinnete põhjal, eksamitulemused polegi seal olulised! Aga füsioterapeudi kohale on suur konkurss. Ühele kohale 19 inimest...

Õnneks peavalu tekitavaid õppeaineid mul pole. Saan kõigiga hakkama. Mõni õpetaja räägib eksamitest pidevalt, kasutades ka enesehinnangut ja motivatsiooni alla tõmbavaid kommentaare, aga see eriti ei kõiguta. Enesetunne on hea.