Keskerakond paneb Tallinna linnapeaks noore, kuid parteis ennast tõestanud Jüri Ratase (27).

Keskerakonna kontor Toompeal, teisipäeva õhtu. Tallinna uue linnapea isiku avalikustamise ootuses on hoone esimese korruse saali kogunenud tähtsamate telekanalite esindajad. Kell 16.50 hakkavad laelauad naksuma, otsekui liigutaks end üleval mingi suur loom. Nüüd naksuvad juba keerdtrepi astmed. Edgar Savisaare juhituna laskub Keskerakonna ladvik alla surelike sekka. Kõigil tundub olevat silmapaistvalt hea tuju. Savisaar venitab “Teree...” juba poole trepi pealt, Toomas Vitsuti õhukesed huuled kõverduvad mitmel korral ülespoole ning pruunitriibulises ülikonnas Elmar Sepal on selgeid raskusi rahulolunaeratuse varjamisega. Kohalikud valimised võitnud erakond on just äsja jaotanud uusi ameteid. Ainus, kes jääb surmtõsiseks, on Edgari vasakule käele istuv ploomivärvi särgi ja kerge topeltlõuaga noor mees.

See noor mees on Tallinna uus meer Jüri Ratas. Teoreetiliselt on kuni volikogus kinnitamiseni küll tegemist kõigest Keskerakonna poolt linnajuhiks välja pakutud isikuga, kuid valimistel saavutatud ülekaalu tõttu pole Ratase ametisse möllimises suuremat kahtlust kellelgi.

Ka Savisaar kasutab Ratast esitledes tiitlit “linnapea”, millele lisab “kandidaat” alles pärast mõtisklevat pausi. Päevakangelane ise istub terve pressikonverentsi väga vaikselt ning närvipinget reedavad vaid üksikud neelatused. Kui sõnajärg lõpuks temani jõuab, lubab Ratas “auväärt ajakirjanikele”, et annab endast Tallinnale “sada protsenti”. Ta ütleb end minevat linnapeaametisse teadmisega, et “töö kestab väga pikka aega, kuid iga hetk võib samas olla viimane” – selline lähenemine pälvib hiljem Savisaare eritunnustuse – ning võrdleb poliitikat spordiga (nii hea mõte, et kõlbab mitmele eri meediakanalile).

Kogu tema jutt on hoolikalt ette valmistatud ja vaba igasugusest omapärast – otsekui viielise õpilase ettekujutus sellest, mida üks õige poliitik rääkima peaks.

***

Edgar Savisaare majandusnõunikuna alustanud ning 2003. aasta aprillist väikese vahega kahel korral Tallinna abilinnapea toolil istunud Ratas on Keskerakonnale mitmes mõttes turvaline linnapea valik. Esiteks peetakse teda energiliseks tegijaks, kes omas valdkonnas – teede ehitus, teede puhastus, tänavavalgustus, kanaliseerimine – asjadega enamasti hakkama saab. Ratas pole pidanud paljuks kampsuniväel ise buldooserite vahel seista ja remonditava teejupi valmimist jälgida: seda omalaadset välireklaami nähti eriti sageli valimiste eel.

Teiseks – ja see on ehk isegi olulisem – on tegemist läbiproovitud keskerakondlasega, kes oma lojaalsuse parteile aastate jooksul ära tõestanud. Nägemus Ratasest kui “tublist poisist, tublist pioneerist, kes alati valmis juhtnööre ellu viima ja iseseisva mõtlemisega üle ei pinguta” on levinud nii opositsioonipoliitikute kui ka linnavalitsuse töötajate seas.

Erinevalt teisest linnapeakandidaadina kõne all olnud isikust, linna raha eest valijatele kirju saatnud Toomas Vitsutist, pole Ratase renomeel ühtki suuremat mõlki. Tõsi, 2003. aasta augustis kirjutas Ekspress, et Tallinna aselinnapea Jüri Ratas omab autopesu ja puhastusteenuste firmat, mis pakub muuhulgas teenust ka Kesklinna Valitsuse autodele. Ratas vastas toona, et need lepingud said sõlmitud juba enne aselinnapeaks saamist ning et koos ülikoolikaaslastega püsti pandud firma pole talle isiklikult toonud mingisugust tulu. 40 inimesele tööd andvas äris nägi ta eeskätt võimalust poliitikast taandumiseks: “Kui kunagi poliitikas ei ole enam nii head ajad, siis on kindel koht, kuhu minna.”

Esialgu on ajad head, koguni väga. Linnavalitsuses sahistatakse, et kui veel mõne aja eest leidsid nõupidamised aset teise abilinnapea Kaia Jäppineni tööruumis, siis nüüd kogunetakse alati Ratase kabinetti. Tema karjäär on olnud kiire isegi Keskerakonna mõõdupuude järgi ning neile, kes leiavad, et Ratas on saamas linnapeaks liiga noorelt, vastab ta mõtlikult: “Noorus on seisund, mis kahjuks väga kiiresti muutub.”

Selles lauses – nii nagu kogu Ratase kõneviisis – on aina selgemalt tunda Savisaart ennast. “Kui käisin täna lõunat söömas, istusid kõrvallauas 20–25aastased noored ja arutasid kuuldavalt seda, kui naljakas on uus linnapea. Et ta räägib samade sõnadega, samu grimasse tehes nagu Edgar Savisaar. ­Tegemist on inimesega, kes oma suurt eeskuju varjamatult matkib. See tekitab umbusku. Kas ta suudab ka iseseisvalt tegutseda?” küsib sotsiaaldemokraatide linnavolinik Hannes Rumm.

Savisaare kõrval on Jüri Ratasel ka teine eeskuju – lihane isa Rein Ratas, samuti pikaaegne keskerakondlane. Kohalike volikogude valimistel osalesid tänavu mõlemad Ratased ning koordineeritud kampaania, sealhulgas ühine veebileht tõi Nõmmelt-Piritalt – Keskerakonna jaoks tavaliselt vaenulikelt territooriumidelt – kokku märkimisväärse häältesaagi.

Liigub koguni teooria, mille kohaselt olnud Jüri Ratase otsus poliitikasse minna suuresti ajendatud soovist “ära teha” Isamaaliidule ja Reformierakonnale, kes võimul olles tema isa keskkonnaministeeriumi kantsleri kohalt lahti lasid. Tulevast linnapead ajab see teooria naerma, mis on huumorikaugeks inimeseks peetava Ratase puhul hea tulemus.

Kuid ta ei naera, kui küsida, kas vastab tõele teine huvitav teooria – Ratase suurim unistus on Eesti Vabariigi presidendi koht. “Kindlasti see ei käi nii, et pannakse kalendrisse kirja, et sellel aastal ma saan peaministriks või presidendiks,” kostab ta tõsiselt. “Aga kui te küsite, mis on minu unistus, siis minu unistus on saada heaks abikaasaks ja pereisaks.”

***

Viimastel valimistel osaledes käis tulevane linnapea oma nimel välja mitmeid lubadusi. Tema rohelistes toonides isikuveeb ütles, et Ratas tahab rajada Tallinna sada uut spordi- ja mänguväljakut ja lisaks veel kaks loodusmaja (üks Aegnale ja teine botaanikaaeda).

Ratas tõotas, et pealinna tänavad saavad aastas raha minimaalselt 400 miljonit, et Pärnamäe kõnni- ja jalgrattatee saab valmis aastaks 2006 ja et munitsipaalpolitsei peab asuma tööle 24 tundi ööpäevas. Nüüd, mil Ratasest on saamas Tallinna esimene linnapea, kellel volikogu pooltotsus alati tagataskust võtta, ei tohiks nende valimistõotuste – ja kõigi muude Keskerakonna programmiliste lubaduste – teostamisel olla mingeid takistusi. Kuid küsime kindluse mõttes otse: kas Keskerakond teeb tallinlastele antud lubadused ja plaanid ka teoks?

Kummalisel kombel hakkab Ratas sellele lihtsale küsimusele vastama pikemalt: “Me ei saa rääkida, et need on ainult Keskerakonna plaanid. Need on nende inimeste plaanid, kes meid toetasid valimistel,” räägib ta. “Me läheme linnavalitsust juhtima teadmisega, et me peame arvestama kõigi linnaelanikega, seetõttu tuleb vaadelda Tallinna juhtimist laiemalt…”

“Kas te teete oma valimislubadused teoks?”

Ratas on sekundi vait ja näib lülitavat sisse paremuselt teise helisalvestise: “Me oleme oma valimislubadustest kinni pidanud. Peame seda tegema ka seekord.”