"Mina ei tea," tunnistab Agent M'i lugude autor ja kitarrist Marten Vill. Süütust internetiprojektist alguse saanud rock-grupi liidrile tuleb ootamatu edu üllatusena. Pooleldi nalja viluks Raadio Kahte saadetud (ja neetult kaasakiskuv) "Seitse surmapattu" kuulutab peatsest põlvkonnavahetuse algust Eesti rockis.

Mis toimub?

Aasta eest riputas sõjaväest naasnud ja bändita jäänud punkmuusik Marten Vill internetti nime Agent M all esimesed kodus arvutiga valmistatud lood. Ning andis sellest siin-seal foorumites teada. Ja nii ta läks. Tasapisi kogus ühemeheprojekt underground-ringkondades tunnustust, mis andis põhjust edasi nokitseda. Sügisel liitus Marteni ettevõtmisega lauljatar Merili Varik. Aegamisi hakkas küpsema idee panna kokku ka live-koosseis. Läbi ühiste tuttavate ning interneti see kuu aja eest õnnestuski.

Agent M ridadesse kuuluvad lisaks rütmikitarristist heliloojale Marten Villile ning laujatar Merili Varikule veel soolokitarrist Märten Rodes, bassist Reimo Va (ka J.M.K.E.’s), trummar Mihkel Kupits ning klahvpillimängija Margus Tammela (ka Under Marie’s). Seda hirmu, et nüüd tundmatus kohas vette hüpatakse, polnud kellelgi. “Seda muusikat, mis Martenil kodus valmis tehtud, olime juba kuulnud,” ütleb Margus. “See sobis,” täiendab Mihkel.

See välistas ka saame-kokku-vaatame-mis-välja-tuleb meeleolud. Kõik teadsid enne esmakohtumist, millega on tegu. Omavaheline keemia tekkis juba esimese prooviga. “Ei ole, et keegi on bändis outsider,” sõnab Marten.

Debüüt Sõpruse Puiesteel

Käesoleva aasta algusel jõudis veel netiprojektina tiksunud Agent M muusika Sõpruse Puiestee liikme Mait Vaigu kõrvu. “Esiteks on nad hästi nooruslik bänd. Neis on energiat. Nad  on huvitavad, meloodilised. Mingi innovatiivsus ja mõnus karisma,” ei koonerda Mait kiitusega.

Ennast mainstream’is tõestanud Sõpruse Puiesteel on kombeks võtta oma soojendusbändideks uusi ja huvitavaid vähetuntud tegijaid. Nii juhtuski, et oma esimese kontserdi andis Agent M koos Sõpruse Puiesteega. "Kui hakata enne meid esinenud bände üles lugema, saab neist üks Eesti tipp-bände," prognoosib Mait Vaik. "Neist kõigist saavad," täiendab teda bändikaaslane Kaupo Kaldmäe. Tegelikult  on kõik Sõpruse Puiesteed soojendanud ansamblid ideede ja teostuse poolest üle nii mõnestki “ametlikust” tipp-bändist (Id_rev, Ultramelanhool).

Siinkohal väärib kindlasti mainimist fakt, et ka The Tuberkuloitedi “avastas“ omal ajal laiemale avalikkusele just (tollal Vennaskonnas mänginud) Mait Vaik. Paralleelid võib muusikasõber ise tõmmata. Aga kas sel on mõtet?

Vahtkonnavahetus

”Tuberkuloited on wuzzy, Vennaskond on oma aja ära elanud,“ konstateerib Marten. Ja siin peitub ka Agent M’i saladus. Uus põlvkond vajab oma iidoleid, kellega samastuda. Kolmekümnendates eluaastates igiteismelised neid ei tõmba.

“Ans.Andur, Depoo, Les Diamants,” loetleb Marten bände, kellel on potentsiaali  saada praeguse põlvkonna sümboliteks. “Eestis on metal-scene väga tugev, kergemat alternatiivrokki, seda nagu ei ole,” sõnab ta ning toob välja probleemi, et helitehnikud on siiani töötanud põhiliselt koos metal-bändidega ning unustanud, kuidas peaksid kõlama kergemad bändid. Puuduvad asjatundlikud uue põlvkonna helimehed ja produtsendid. “Aga äkki metal-scene areneb ees ja teised tulevad järgi,” pakub Marten teema lõpetuseks.

Agent M’i tuleviku suhtes jääb Marten tagasihoidlikuks: “Teeme oma muusikat edasi, liigume asjaga kaasa. Vaatame mis saab. Mingit super-promo tegema ei hakka.” Üks on selge – võimaluse korral säilitab bänd sõltumatuse. “Kui keegi meid tahab enda alla, peab ta meie tingimustele vastama. Kui läheb plaadifirma alla, siis kujutan ette, et lood tuleb netist ära korjata, ei tohi ka sõpradele lasta.”

Aga plaat, millal tuleb plaat? Iga endast lugupidav bänd laseb ju kohe singli järel välja plaadi. ”Ma ei tea, millal me plaadi teeme,” ütleb Marten. Ja on sel ka mõtet, kui lood on netis vabalt saadaval?

AGENT M:

Merili Varik – vokaal

Marten Vill – kitarr, looming

Märten Rodes – kitarr

Reimo Va – bass

Margus Tammela – klahvpillid

Mihkel Kupits – trummid

Koduleht: http://www.agentm.pri.ee

LAVAL – Rock Café 6. mai 2005. Esimene kontsert.

Esimese loo ajal on Agent M veidi krampis. Heli pole päris paigas ning pole ka teada, kuidas publik bändi vastu võtab. Teise loo ajaks on selge, et esinemisest saab triumf. Viis tumedasse riietatud staatilist pillimeest ning sinises kleidis ja võrksukkades Merili saavad inimesed kätte. Mõned aktiivsemad laulavad kaasa. Taban ennast mõttelt, et keda see Sõpruse Puiestee täna huvitama peaks? Nad on olevik, Agent M on tulevik. Ja mina olen tuleviku tunnistajaks. Kui bänd oma lühikese kava lõpetab, karjub rahvas: “Korrata! Korrata!” Ja hitt “Seitse surmapattu” tuleb taasesitusele. Bänd lahkub lavalt ja kui ma nende juurde  backstage’i jõuan, on see juba õnnitlejatest pungil.

Mart Niineste