Miks ka mitte – kubisevad ju Baudelaire’i päevikumärkmed provotseerivatest ja kohati suisa jaburavõitu sedastustest, mis viivad vägisi mõttele, et neid ülestähendusi ei kirjutanud autor ainult iseenda jaoks. Jah, „Mu alasti kistud süda“ sisaldab tähelepanekuid selle kohta, millest tuleks kirjutada – näiteks: „Uurimus Suurest Haigusest, mis põhineb õõval Kodu ees“ (lk 41). Kuid siin on ka palju sellist, millega autor justkui katsub jätta endast järeltulevale ilmale endast sobivat pilti: „Dändi peab pidevalt püüdlema ülevuse poole; ta peab elama ja magama peegli ees.“ (lk 31)