22.10.2014, 05:15
Baudelaire'i alasti kistud süda
Charles Baudelaire „Mu alasti kistud süda“ Tõlkinud Kristjan Haljak. Loomingu Raamatukogu 30/2014.
Saatesõnas ütleb Hasso Krull, et „Kirjandusel on kaks väravat: saladus ja mõistatus.“ (lk 71). Neist esimene tahab säilida, jäädagi saladuseks, teine aga, olles „silmakiri, pinnapealne virvendus“ (lk 71), tahab just, et ta lahti kistaks. Ja kui ta on lahti kistud, on tulemus tihti pettumusttekitav, palju tavalisem, kui vorm lubanuks aimata. Kuid „kes lahendusega lepib, ongi loll“ (lk 72), sest mõistatus on üks peen mäng vormiga. Nii tuleb Krulli meelest mõista ka Charles Baudelaire’i (1821-1867). Võib öelda, et Krull näeb Baudelaire’is oma kirjanduslik-mütoloogilist meeliskuju – triksterit.