Mul on tahtmine albumi välja andnud artisti Iirist duoks nimetada. Sest see plaat ei ole ainult goofy haldjas Iiris Vesik, vaid Iirise ja Ago Teppandi (25) – artisti nimega Sethh – ühine jõupingutus. Ago on albumi produtseerinud ja 13 laulust 10 koos Iirisega kirjutanud. Nende ühised ideed on plaadil orgaaniliselt nii läbi kasvanud, et ega väljaspoolsed saagi aru kus lõppeb I ja algab A. No nagu duo, eks.

Aga eks Iirise duoks nimetamine ole muidugi vale. Kui preili Vesiku muusikasihid on suunatud just Iirisesse, siis Ago pillid hüüavad märksa laiemal platsil. “The Magic Gift Box” on üks tema projektidest, tõenäoliselt kõige aeganõudvam ja põhjalikum. Tema kirjutatud muusikat olete kuulnud ka teiste noorte popartistide repertuaaris. Ago lugusid on Liis Lemsalu albumil, on Outloudzil, tema kirjutas pala “NASA”, millega Traffic hiljaaegu “Eesti laulu” finaalis võimles.

Foldrisse on Ago sadakond lugu kirjutanud. Sealhulgas pidemete kaupa koostöölugusid, näiteks Bedwettersi Joosepiga, Iirise taustabändis kohatud Aidese Kostjaga, Iirise taustalaulja Johannaga… Igal juhul: paberil näeb see välja nagu tulevase superprodutsendi stardiperiood, ja Iirise album on esimene tugevalt, kaugele ja värviliselt kiiskav sammas.

Agol on ka isiklikumaid tegevusi. Projekt Amoeba, mida ta on pidanud koos teise noore ja tragi muusiku-produtsendi Taavi Paometsaga. Tema omapäi mässamised kui Sethh. Mõned aastad külvas ta internetti Sethhi lugusid, mille stilistiline paljusus ja julgus muusikavalvureid hämmastas ja millega ta ühel päeval Hispaania netileibeli alt Sethh & Eliidi digialbumi välja andis.

Ago on pärit Pärnust. Viieaastaselt kolis ta vanemate sabas Soome. Keskkooliks laekus kodumaale tagasi, olles seks ajaks jõudnud eraõpetajate juures pillimängu õppida. Kõigepealt Oulus ühe hevika juures, kes tutvustas talle põhiliselt Slayeri ja Pantera käike. Seejärel Hyvinkääl ühe pimeda muusiku käe all – tema õpetas tehnikat ja vana kooli rokki.

Sünnilinnas gümnaasiumis käies hakkas Ago endale vaikselt kodustuudiot sisustama ja kõiksugu häälttegevat kola kokku ajama. 10. klassis tegi ta ka esimesed iseseisvad komponeerimise ja lindistamise katsetused, mida iseloomustab sõnadega: “See oli hull muusika. Eksperimenteerisin hästi palju.”

Iirisega kohtus Ago tänaseks maamunalt kustutatud Rockhouse’i stuudios. Ago tegi seal helitehniku otsi (nt Pantokraatori plaadil) ja Iiris liikus seal ringi, sest stuudio omanik Elmar Liitmaa plaanis esiotsa ise talle albumi jao lugusid valmistada. Elmar muutis meelt, Iiris ja Ago, kes olid kahekesi prooviks paar pala teinud, mõistsid, et nende muusikalised nägemused klapivad ja hakkasid Rockhouse’i katuse all nokitsema. Kuni stuudio pankrotti läks.

Ühe seal pusitud lauluga, “Astronaut”, õnnestus tandemil “Eesti laulu” finaali triivida. Seal meeldis see promootor Aivar Tõnsole, kes juba varasemast Sethhi soololoomingu austajana palus nad Tallinn Music Weeki HUH showcase’ile. Seda 2010. aasta esinemist toob Iirise biograafia välja lausa esimese olulise daatumina tütarlapse karjääris. Jah, edasisest – siinse nr 1 rokimänedžeri Toomas Olljumi “alluvaks”, läände esinemistele ja Soome EMI hõlma alla pääsemisest – on ajakirjandus üksikasjalikult raporteerinud. Täna, nüüd, praegu on 2012 – ikkagist maru pikk aeg ju…

Ja ma mõtlen, et kas Iirisel ja Agol endal ei tekkinud vahepeal mõtet: annaks juba esimese plaadi torust tuhisenud materjaliga välja ja läheks värske peaga uusi loomingulisi nurgataguseid avastama.

“Meil ei olnud ausalt öeldes kuhugi kiiret,” ütleb Ago. “Me olime ikkagi noored ja täiesti omapäi pärast seda, kui Rockhouse pankrotti läks. Kummalgi meist polnud mingit kogemust plaatide või üleüldse oma muusika väljaandmises. Tegime lihtsalt lugusid enda rõõmuks ja nii oligi ideaalne. Pealegi: Iiris oli circa 16aastane, kui me esimest korda kokku saime, ja alles mõtles, et millist muusikat ta tahaks teha. Tema käis korraga keskkoolis, muusikakoolis ja näitles teatris. Mina töötasin helimehena pool plaadi valmimise ajast, et omandada korralikku salvestustehnikat. Alles läinud suvel, kui saime lõpuks plaadilepingu, hakkasimegi teadlikult lõpetama albumit, ja nüüd ta tulebki.”

Aga. Popmuusika on armutu masinavärk. Ta jahvatab nii kiiresti, et stiil, aktsent, imago, trump, mis ühel päeval eredalt plahvatab, võib ülejärgmisel päeval juba kulunud ja tuhm olla. Üks asi on see, et sellise tüdrukliku, omapäraselt püsimatu ja kriipi lauluhäälega areenile pürgijaid on üksjagu. Kuid ka müstika, salapäramängud, muinasjutumaailmad on muusikas pikalt prominentne teema olnud. Tumedamas otsas näiteks Fever Ray ja Grimes, kommertslikumas samuti Eestimaa heinaniitude laps Kerli. Mitte et nad on tingimata ühesugused, vaid sarnast temaatikat üha väänatakse ja väänatakse.

“Meid see ei ole häirinud,” räägib Ago. “Irru on Irru. Mina sarnasustest aru ei saa. Kõige rohkem on välja toodud Kate Bushi. Eks me siis Iirisega tutvusime tema muusikaga, kui nimi oli nii palju läbi käinud. Aga sarnasus on vaid teatud vokaalvõtetes. Kerliga nad ehk mõtlevad teatud määral ühtmoodi, aga Kerli uus materjal – oled sa seda kuulnud? – see on hoopis teistsugune. Ja sama hästi kui Björk võiks öelda Florence + The Machine. Nad on kõik imelikud tüdrukud, see on sarnane joon, aga kas see neid nüüd tingimata eristatamatuks teeb?”

Töö Iirise albumiga ei ole veel mõistagi läbi. Ta on tehasest väljas ja nüüd algab selle pushimine. Esinemised, esinemised, esinemised. Albumi esitluskontsertide jaoks tegi Iirise bänd kümnetunniseid proovipäevi.

Kuid kindlasti on Ago sisse kogunenud ja seal pulbitsemas muusikat, mida ta ühel hetkel päris isikliku templiga välja tahab tuua. Mis seal on ja millal me seda kuuleme?

“Päris palju on. Aga iga asi omal ajal.”Mängib, mängibIirise bändis mängib Ago kitarri, ukulelet ja midi kitarri. Albumil mängib ta lisaks nimetatutele kahes loos ka akordioni, laulab ja teeb beatbox’i.

Albumi “Magic Gift Box” esitluskontsert toimub neljapäeval, 29. märtsil klubis Rock Café. Kaasa teevad Soome bänd Rubik ja Läti DJ Bass Lion.