“Imiteerimismäng” . (The Imitation Game). Suurbritannia, 2014. Režissöör Morten Tydlum. Osades Benedict Cumberbatch, Keira Knightley, Charles Dance, Matthew Goode, Rory Kinnear jt.

Alates 13. veebruarist 2015 Eesti kinodes.

Alan Turingi (1912-1954) nimi on kuni tänase päevani väljaspool teadusringkondi suhteliselt vähe tuntud. Ometi oli ta geniaalne Briti matemaatik, üks tänaste arvutite alusepanijaid, geniaalse matemaatiku John von Neumanni ja filosoofi Ludwig Wittgensteini hea tuttav ja võrdne kaastööline, briti luure töötaja, hitlerliku Saksamaa poolt kasutatud koodimasina “Enigma” saladuse lahtimuukija. Just see viimane saavutus võimaldas liitlastel sõja ajal lugeda Saksamaa sõjamereväe kodeeritud telegramme ning selle kaudu erinevatel andmetel päästa üle kümne miljoni inimelu ja lühendada teise maailmasõja kestvust kahe aasta võrra. Siiski ei tundnud maailm teda ei siis ega ka nüüd viisil, mis oleks võrdeline tema poolt inimkonna heaks tehtud saavutustega.

Praegu kinodes linastuv film “Imiteerimismäng” (režissöör Morten Tydlum) on üks paljudest katsetest Alan Turingi uskumatuna näivast eluloost suurt kunstiteost luua. Peaosas saladuslik Benedict Cumberbatch - natuke hälbiv, sotsiaalselt kohmakas, kuid geniaalne mõtleja, kelle tugevus on matemaatika, loogika ja reaalse elu sidumise oskuses.

Raamjutustusena lahti rulluvas filmis “Imiteerimismäng” kohtume kõigepealt Turingiga tema elu lõpuperioodil 1950ndate aastate alguses, kus ta homoseksuaalsuses kahtlustatuna (mis oli Suurbritannias karistatav nagu Nõukogude Liiduski) teda vaenavale natuke juhmivõitu, kuid agarale politseinikule (Matthew Goode, mänginud mitmes Bondi filmis) oma elu loo ära räägib. Vahepeal on põiked minevikku, peamiselt kohta nimega Bletchley Park, kus Turing ja tema kolleegid “Enigma” saladust lahti muukisid. Skemaatilisusest hoolimata on film põnev, empaatiline ja südamesse minev. Kes on seda näinud, need Alan Turingi nime enam ei unusta.

Üks Eesti filmiarvustaja kirjutas “Imiteerimismängu” kohta nii: “Käesolev film põhineb Andrew Hodgesi biograafial «Alan Turing: The Enigma». Kes võtab vaevaks raamatut ja filmi võrrelda, märkab mõningaid lahknevusi.”

Ma ei tea, mis raamatut küll kriitik luges, kuid kindlasti mitte selle Andrew Hodgesi kirjutatud biograafiat, mida mina “võtsin vaevaks” lugeda. Hodges on Oxfordi ülikooli matemaatika õppejõud. Oma teadustöö kõrvalt on ta põhjalikult süvenenud Alan Turingu elutöö ja isikuloo uurimisse. Tema kirjutatud kaheti mõistetava pealkirjaga raamat “Alan Turing: Enigma” (1983) lõi uut tüüpi teadusliku biograafia.

Et teos on ülipõhjalik, siis pole imestada, et selles on üle seitsmesaja lehekülje. Tsitaadid, faktid, kuupäevad on varustatud selge viiteaparatuuriga, raamat edeneb teosammul, piinliku täpsusega jälgides iga hetke Turingi elust nii tema kujunemises, suhetes vanematega, hariduse omandamisel, teadustöös, intiimsuhetes jm. Vahele kümneid lehekülgi matemaatilisi selgitusi Turingi teadustööde ja ideede kohta. Tänu sellisele põhjalikkusele tekib kolmemõõtmelisuse tunne, kus lugeja näeb kangelast ühekorraga mitmest erinevast küljest ja mõistab, kuidas näiteks teaduslikud mõtted on seotud lapsepõlvekogemuste või pikamaajooksu harrastusega.

Filmist jääb mulje, et Turing saabus briti salaluuresse tööle ullikesena, kes ei suuda väljaspool teadusmaailma kohaneda. Tegelikult olid Turing salaluurega seotud juba enne sõda, ehk isegi 1936. aastast. Ta oli oma matemaatilise geniaalsuse, krüptograafiahuvi ja originaalsete lahendustega ilmne Briti salaluure huviobjekt. Turing ise oli juba varem otsustanud Suurbritanniat rasketel aegadel oma oskustega aidata.

Kui MI-6 peadirektor Stewart Menzies ütleb filmis, et Alan Turingist võiks saada suurepärane spioon, siis mängib ta vaatajatega peitust: Turing oli juba enne sõda käinud korduvalt kursustel briti salajases luurekoolis GCCS (Government Code and Cypher School).

Ka pärast sõda jätkas Turing koostööd briti luurega, käis Ameerika Ühendriikides, kus suhtles sealsete luuretegelastega, samuti viitab Andrew Hodges sellele, et Turing andis panuse ka Ameerika Rahvusliku Agentuuri NSA ja selle briti analoogi GCHQ (Government Communications Headquarters) kõige olulisemate põhialuste paikapanemisel.
Lisaks kõigele sellele on Alan Turing üks tänapäevase informaatika ja tehisintellekti olulisemaid loojaid. (Vt ka Vikipeedia artikkel “Alan Turing”.)