Hipsterpop koliseb ja kiliseb Siim Nestori kõrvus.
Miks on plaadid siin tulbas lükatud riiulile hipsteripop? Nad on uudsuse ambitsiooniga, neid võib valmistada kodus üksipäini, autorite muusikaline lugemus on väga lai ja nad on jube elektroonilised.
Georgia „Georgia“ (Domino) 7/10. Kodus kirjutatud, sissemängitud ja produtseeritud multiinstrumentalist Georgia (Georgia Barnes) debüütplaat on väga hea näide, miks hipsteripop võib raskestihaaratav ja -talutav olla. Sest londonitari muusika ulatub nii neetult laiale alale: Kate Bush, grime, 90ndate R’nB, uudne eksperimentaalelektroonika, digital maximalism, The Knife, Aasia, Londoni dub, Micachu, Kanye West, FKA twigs lendavad noorel daamil kõik ventikasse ja katsu sa leida inimest, kellele selline valik võrdselt meeldiks. Eriti kui need palad esinevad tükikestena, mitte kokku keedetult.
Vähem lokkavalt originaalitsev on Brooklyni Empress Ofi (Lorely Rordiquez) album „Me“ (Terrible Records) 8/10. Ka temale on The Knife olulise mulje jätnud ja sellest kogemusest proovib ta isepäi tantsulist poppi valmistada. Hulka hääli, lärmi, kihte, aga ka ideekindlust. Kriitikhipsteri ettekujutus täiuslikust meinstriimpopist.
Eksperimentaalsema hingega kriitikhipsterid kõneleks, et ideaalpopi valmistavad tänapäeval hoopis noormehed. Nii Siliconi „Personal Computer“ (Weird World) 7/10 kui Slime’i „Company“ (Weird World) 7/10 on sünteetikast tihked valge poisi souliplaadid. Siliconi (uusmeremaalane, Unknown Mortal Orchestra Ruban Nielsoni vend Kody) peaks istuma neile, kellele istub ka lõbusam versioon Connan Mockasinist. Slime (Will Archers, Newcastle’ist) aga Ninja Tune’ist ja neosoulist lugu pidajatele.
New Yorgi noir-pop-duo MS MR on jõudnud uue plaadiga „How Does It Feel“ (Columbia) 5/10 nii kaugele, et indipoed enam nende plaate uhkelt letti ei lükka. Ja asi pole selles, et nende rõkkav, paiguti eurobiitlik süntpop oleks kommertsistunud. Kommertspop on lihtsalt neile järele jõudnud. Ega konnossjööride plaadipoed ei võta vastu ka niivõrd korralikku kommertskütet nagu Years & Yearsi debüüt „Communion“ (Polydor) 8/10. Kolm noorukit valmistamas laste-house versiooni The Weekndi laadsest alternatiiv-R’n’B’st. Jah, põhimõtteliselt nagu Disclosure, kes soovib olla veidi ka Hurts – ehk siis see tegelik ideaalne pop.
