Kuidas minna lahku?
Romaani „Meie“ minajutustaja, viiekümnenda eluaasta ringis biokeemik Douglas, ei oska hinnata väljamõeldud vestlusi olematute inimeste vahel. Kirjanik David Nichollsi tahtel räägib ta lugejale seega elulisema loo, alustades ühest südaööst, mil tema naine teatab, et nende abielu kui „kahest abikaasast koosnev üksus“ on poja täiskasvanuks saamisega oma töö teinud ja on aeg lahku minna. Ent veerand sajandi jooksul on Douglase ja Connie elud nii läbi põimunud, et üksuse likvideerimine pole lihtne. Ka kunstniku ja teadlase eluvaate kokkusobitamine polnud lihtne, aga mõlemad on selle nimel pingutanud. Nii tõstab Douglas oma lemmiklektüüri - teadusartiklid ja raamatud Euroopa karmist minevikust ja süngest tulevikust - kõrvale ja läheb koos perega reisile. Sest kuidas siis ikkagi vananeda ja kellega, kui olla veendunud et „toas, kus on teine inimene, liigub valgus teisiti, peegeldub ja neeldub teisiti, isegi kui ta on vait või magab“?
Lisaks Nichollsi „Meie“ Bookeri nominatsioonile (ehkki 2014. aasta Bookeri sai hoopis Richard Flanagan) on selle romaani lugemissoovituseks tõlkija nimi. Juhan Habicht, kogenud kirjutaja nii oma tekstide kui tõlgete autorina, lubab lugeda ennastunustavalt, ilma et keelelised lahendused seda segaksid. Nichollsi romaaniga on Eesti argipäevade foonil üldse lihtne samastuda alates töökeskkonnast (siseõu seda ümbritsevate umbsete kabinettidega, kus käib ebaväärikas rabelemine rahastamise nimel) ja lõpetades oma laste elust aimusaamisega YouTube’i ning pildijagamissaitide abiga. Tõlkija ametialase kretinismi korras küsisin ma endalt tõlkelahenduste puhul vahel ikka: kust see on tulnud? Näiteks ei saanud ma aru, miks on Douglase ja Connie poja perekondlik hüüdnimi Muna. Tõlge ütleb: ʽConnie leiutas Muna, see oli meeldiv nimi, mis näis sobivat’. Nicholls on Muna põhjendamisel lugejasõbralikum: ʽConnie invented Egg, as in Albie/albumen/egg white/Egg, a pleasing name that seemed to fit’. Nojah, IT-taustaga tõlkija, lõiganud välja 5 tõlkeühikut, ei ole ladina keele seletavast väärtusest midagi arvanud. ʽAlbumen – munavalge’ on ladina-eesti sõnaraamatus küll sees, aga reaal- ja humanitaarinimesed vist ikka elavad teine teises ilmas.
Nichollsi „Meie“ on samamoodi kui Triin Taela poolt mõne aasta eest eesti keelde tõlgitud sama kirjaniku „Üks päev“ romaan armastusest, mis ei ole muinasjutt. Nicholls ise arvab „Meiest“ nii: „Bookerit see väärt ei ole, aga lugeda tasub“. Nõus.
