Laveerija Johannes Käbin

Leo Laks

“Mälestusi Johannes Käbinist”

Hea Lugu, 2015. 192 lk.

Nõukaaegsetele Eesti tippvõimuritele ei ole meeldinud mälestusi kirjutada. Kahjuks. Nii on ka lähiajaloo huviline ja uurija ilma jäetud ühest üdini subjektiivsest, kuid vaieldamatult olulisest ning ajastu mõistmiseks vajalikust ajalooallikast. Vahel on küll mälestuste kirjutamisega algust tehtud, üht-teist kirjagi pandud, kuid eri põhjustel ei ole tervikuni jõutud. Just sedasi on lood Eesti NSVd kakskümmend kaheksa aastat valitsenud Johannes (Ivan) Käbiniga, kes pärast pensionile saatmist tegeles oma eluloo kirjapanekuga, kuid avalikkuse ette jõudsid siiski vaid üksikud mälestuskillud eelkõige ajakirjandusele antud intervjuude vahendusel.

Seetõttu on tervitatav, et aastatel 1976–78 Käbini abina töötanud Leo Laksi meenutused oma “peremehest” on ajaloohuviliste lugemislauale jõudnud. Õigupoolest on tegemist lugude ja episoodide kogumikuga, mis kergitavad katet Käbini kui liiduvabariigi juhi ja tema lähikonna tegemistelt. Laksi enda mälestused põimuvad raamatutest loetu ja linna pealt kuulduga. Laksi tekst ei pretendeeri suurtele ­üldistustele, mistõttu ei ole autorile põhjust ette heita tema suurt sümpaatiat oma ülemuse vastu ega subjektiivsust olude kirjeldamisel. Raamat on ladusalt kirjutatud ja korralikult toimetatud. Esiletõstmist väärib rikkalik fotode valik mitme mäluasutuse kogudest. Nii esinduslikku galeriid nõukaaegsetest juhtidest leiab vähestes lähiajaloo raamatutes.