Margit Adorf soovitab “Mehed ja kanad”

Kinodesse on jõudnud tuliuus külluslik musta huumori komöödia “Mehed ja kanad” (Mænd & høns, Taani/Saksamaa 2015), mida soovitan mitte maha magada. Taanlasest režissöör-stsenarist Anders Thomas ­Jensen (1999. aasta lühifilmi Oscari võitja) on teinud suurepärast tööd, tema filmile on raske midagi ette heita. Stsenaarium on tihe, karakterid selged ja hästi välja joonistatud, üllatusi jagub. Terane kinokülastaja võib küll asjade kulgu ette aimata, kuid sellegipoolest on lugu originaalne ja omanäoline. Silm puhkab ja meel on rahul. Selle filmi puhul tasub mainida, et täpselt sama stsenaariumi järgi oleks saanud teha ka efektse õudusfilmi. Veidike kriipivam muusika, rusuvam miljöö ja süngemad rolliesitused – ning lugu oleks painavalt õõvane. Praeguses serveeringus on see sümpaatselt koomiline.

Lühidalt sisust: kaks täiskasvanud venda saavad teada, et nad on adopteeritud. Nad lähevad väikesele saarele otsima oma bioloogilist isa ja leiavad veel kolm venda. Ei mingit kahtlust, et nad on veresugulased. Kõik on kuidagi kummalised ja filmi lõpus selgub ka, miks. Samas pole saare teisedki elanikud just päris normaalsed. Kompott on igal juhul stiilipuhas ja nalja saab.

Peaosades on Mads Mikkelsen, David Dencik, Nikolaj Lie Kaas, Søren Malling ja Nicolas Bro, kõigil võrdväärselt kandvad rollid. See on nagu omamoodi seitsme venna lugu uues taani kuues, viie vennaga. Ma usun, et nõudlikumgi kinopublik jääb filmiga rahule, samas sobib see vaatamiseks ka neile, kes ennast filmifriikideks ei pea ja kes armastavad ka massikino.

Alates 10. septembrist kinodes üle Eesti.