Miike Snow “Miike Snow”
Aeg-ajalt juhtub ikka, et mõni edukas produtsent võtab kätte ja proovib ise lavaludadel läbi lüüa. Britney Spearsi hiti “Toxic” loojad Chris Karlsson ja Pontus Winnberg mõlgutasid veidi aega tagasi sarnaseid mõtteid, võtsid seejärel punti ameeriklasest laulja ja lugudekirjutaja Andrew Wyatti ning nimetasid end Miike Snow’ks. Ambitsiooniks oli teha korralikku ja korrektselt kõlavat raadiopoppi, ehk midagi A-ha ja Animal Collective’i vahepealset, kuid veidi elektroonilisemas rüüs. Umbes nii ka välja kukkus. Lood on hoogsad, meloodilised – võta üks ja viska teist. Selline pisut mugav ja turvaline trendi-indie, mis pärast electrohouse’i otsa komistamist kohapeale magama jäi. Kutid aga naudivad oma tegemisi. Vaatamata sellele, et maailmas eksisteerib hetkel piisaval hulgal palju haaravamat ja ohtlikumat poppi, jäid nad siiski iseendaks ega hakanud tegema midagi, mida nad tegelikult pole. See veenab. Just tänu piisavale annusele hedonismile kõlab “Plastic Jungle” ehedalt ja šefilt, nagu Scritti Politti enda esituses. Albumi kõrghetk “Silvia” on aga tõeliselt kaunis näide Skandinaavia popi hetkeseisust. Tasub tutvuda. 7