Mila Balti rändab merel ja maalides
Mila Balti näitus
“Mäng hinge ja meelega”
US Art Gallery, Roseni 8
Avatud 17. jaanuarini 2012
“Õnn on ju selline asi, mis tuleb inimese juurde erineval kujul, ja kes võib teda eales ära tunda. Tuul — tema siiski on meie sõber,” arutas kirjanik. “Muidugi mitte just alati,” lisas Hemingway oma mõtetes juurde. See mõõtmatu meri, kõigi oma elusolenditega — meie sõprade ja vaenlastega — oli tema jaoks oluline.
Sama teemat viljeleb oma maalides kunstnik Mila Balti. “Olen tohtinud hingata tuult vabal merel!” pihib autor näituse “Mäng hinge ja meelega” saatesõnades.
Jahikapten Hillar Kuke kutsel sai Mila Baltist laeva Martha meeskonna liige. Algas meeletu teekond, millist ta oma unistustes ei osanud ette kujutadagi — ümbermaailmareis 2007. aasta juunist 2009. aasta juunini. “Oli aeg, kui avastasin maalimise mängulise maailma. Avastasin võimaluse rändamiseks maalides,” tunnistab kunstnik.
Balti maalide pealkirjad on filosoofilised, eneseanalüütilised ning autoripositsioonilt otsingulised, näiteks “…kas mu süda ihkab tormi ja hing rahu…”. Mila Balti usub oma tööd “Mere hingamist kuulates lähen tagasi maailma” pealkirjastades, et need sõnad vastavad kõik kokkuvõttes tõele.
Tema maalid ei ole päris fotorealistlikud, pigem hüperrealistlikud. Teatud vahe nendes sarnastes stiilides siiski peitub. Liigitaksin tema taiesed kahte suunda. Esiteks “uus subjektiivsus”, mille parimaks esindajaks on 1960ndatel laineid löönud Ameerika kunstnik David Hockney, kelle teostes lõhub diagonaal täisnurkse kompositsiooni.
Teisalt suhestub Mila Balti looming metafüüsilise maaliga — terav valguse ja varju kontrast, müstiline atmosfäär. Kohati sarnanevad Balti maalid itaallase Giorgio de Chirico teostega 1920ndatest, kust leiame ilma näota poseerivad figuurid. Vormid on ümbritsetud musta joonega ja heledalt valgustatud. Tähtsat osa mängib tema töödes ka konkreetne ruum — kõigi teoste kompositsioon on paika pandud matemaatilise rangusega. Kunstnik kasutab ka pilt pildis võtet, paralleele võib tõmmata Andres Toltsi ja Tiit Pääsukese maalidega. Näituse üldpilt kujuneb eesmärgipäraselt viirastuslikuks.
Siiski on Mila Balti jaoks kõige olulisem inspiratsiooniallikas meri. “Hetkel olen siin, imestan ja ootan, meenutan ja maalin. Maalin lugusid. Maalin lugusid, mis maalides omavahel sõlme lähevad,” selgitab autor oma tööde saamislugu. Tema väljapanek on visuaalne reisipäevik, kus vaikuses polegi palju sõnu vaja.
