18.06.2014, 06:00
Nädala raamat: Aufklärung durch Vermessung
Daniel Kehlman “Maailma mõõtmine”
Tõlkinud Kristel Kaljund. Hea Lugu, 2014. 255 lk.
Olin tubli poole Saksamaa ühest kõige populaarsemast romaanist “Maailma mõõtmine” läbi lugenud ja ikka ei taibanud, miks ma seda üldse loen. Kadunud Gabriel García Márquez, maagilise realismi looja, kirjeldas seiklusi troopiliste jõgede mürgistes aurudes ja kadunud kultuuride poolt mahajäetud megaehitiste salapärastes katakombides erutavamalt ja visuaalsemalt kui Daniel Kehlmann (meenutatagu kas või sõdureid romaanist “Sada aastat üksildust”, kes käisid öösiti troopiliste taimedega paaritumas ja ilmusid hommikul kahvatute ja kurnatutena tagasi laagripaika). Alexander von Humboldti seiklused Lõuna-Ameerika avastamisel mõjuvad Márquezi kahvatu koopiana, kuigi meetod on äratuntavalt sama: “Calabozos kohtasid nad vanameest, kes polnud iial oma külast lahkunud. [–] Tal oli ka primitiivne masin, mille osutid hakkasid liikuma, kui keegi nende läheduses valetas või rumalusi rääkis.”