Nädala raamat: Luulet personaalsest ajavoldikust
Maara Vint “Hirvleoru kalliskivi”
Eesti Raamat, 2011. 85 lk.
Kui Maara Vint oleks kultuskirjanik, siis oleks ühiskonnas kõik korras. Tema seekordne autoriillustratsioonidega baroklik väiketeos viib mineraalide vaikivasse ja salapärasesse maailma. Mida kõike siin ei ole! Natuke kitši, näpuotsaga kuuekümnendate psühhedeeliat, palju lille-esoteerikat, ka kõrgkiriklikkust, oscarwilde’likkust ja vabamüürlikku sümboolikat. Juba sisekaane pildil töötlevad põllede ja malta ristidega kiviraidurid pavelfilonovliku mikromaailmani mineva maastiku taustal kive. Erinevalt töödeldud kivid on olnud Euroopa müstika kõige olulisemad inimese vaimse arengu sümbolid. Ilmselt ongi Maara Vint Eesti üks suveräänsemaid sümboolse maailma kujutajaid. Tema teostes võivad inimesed muutuda lilledeks ja kivideks, kandes nii edasi alkeemia üht põhisõnumit, usku juba siinpoolsesse muutumisse. Alkeemikud arvasid nimelt, et mingi osa loodust võib juba siinpoolsuses saavutada täiuslikkuse ja väljuda ajast. Nii oli paljudele alkeemikutele kõige olulisem lause Piiblist Johannese evangeeliumi viienda peatüki 24. salm: “Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes kuuleb minu sõna ja usub teda, kes mind on saatnud, sel on igavene elu, ning ta ei lähe kohtu alla.”
Ometi ei tohi selliste teoste metallide, elementide ja olekute nimetusi võtta otsesõnu. Kuulus alkeemik Jakob Böhme (1575–1624) ütleb näiteks selgelt: vabanemine patust ja Filosoofilise Kivi kättesaamine on üks ja seesama. Muidugi on tänapäevalgi väga erinevaid vaateid alkeemiale. Üks tunnustatumaid alkeemialehekülgi www.levity.com jaotab huvilised eri foorumitesse, nagu akadeemiline alkeemia, alkeemia ja müstika, praktiline alkeemia, Jungi alkeemia jne. Asjatundjate hinnangul on aga praegu üksnes Pariisis ligemale 5000 inimest, kes tegelevad praktilise alkeemiaga, teevad katseid, mille tulemusi on kasutatud kas või kosmeetikatööstuses. Võib muidugi küsida, mida alkeemiline otsimine tähendab või kuidas see käib. Lääne müstikas otseseid vastuseid ei anta ja inimene peab neid ise otsima. Seejuures on teadvustatud praktilise töö kõrval tähtis ka alateadvuse töö sümbolitega. Ühes kõige populaarsemas 16. sajandi alkeemiateoses, ka Tartu ülikooli raamatukogu käsikirjade ja harulduste osakonnas leiduvas “Rosarium Philosophorumis” (1550) öeldakse, et vitriol on “meie Merkuur”. Merkuuri üks tähendusi on Jungi järgi aga alateadvus. Otsi oma alateadvusest sümbolite abiga, see võikski olla lugejale esimeseks suunaviiteks kokkupuutel alkeemilise ilukirjanduse, sealhulgas ka Maara Vindi loominguga.
