Londonis üles kasvanud Vashti Bunyan salvestas oma esimesed singlid 1960ndate keskpaigas. Pärast seda, kui ta oli noore neiuna koolist eksmatrikuleeritud, kui ta oli New Yorgis ära käinud ja avastanud seal enda jaoks Bob Dylani maagilisuse ning kui Rolling Stonesi mänedžer Vashti avastas ja talle lindistamiseks Jaggeri-Richardsi kirjutatud pala „Some Things Just Stick In Your Mind“ pakkus.
See oli popmuusika. Nagu ka järgmised lood, mille Bunyan pärast unustatud asjade kasti tolmuma jäänud rollarite kirjutatud singlit salvestas, ja millest vaid üks veel singlina välja anti.
Aastal 1967 pakkis Bunyan asjad ja võttis koos poiss-sõbraga suuna põhja poole. Reisivahendiks hobune ja vanker. Paarikesel oli sihiks Berneray saar Hebriidides, kus loodeti liituda folkmuusikust sõbra Donovani rajatud kommuuniga.
Sel teekonnal kirjutas Bunyan hulga lugusid, mis äratasid huvi suitsuse folkmuusika produtsendis Joe Boydis – ta on muuhulgas produtseerinud Pink Floydi, John ja Beverley Martinit, Nick Drake’i ja tähtsaid briti folkbände nagu Fairport Convention ja The Incredible String Band – ja Boyd pakkus talle salvestamist oma hõlma all. Teekäigul kirjutatud lauludest vormus heliplaat „Just Another Diamond Day“. Teos ilmus aastal 1970, mandoliinil, viiulil, bändžol, harfil musitseerimas muusikud Fairport Conventionist ja The Incredible String Bandist. Bunyan mõtles oma muusikast kui hipi-folgist või pastoraalsest popist, kuid tollase briti folk revivaliga ta enda loomingul suurt sidet ei näinud.
„Just Another Diamond Day“ haihtus, Vashti enda sõnul plaat põhimõtteliselt ei ilmunudki.