Olla iseendast madalam

Vahur Afanasjev. „kuidas peab elama“. Näo Kirik, 2014. 77 lk.

Raamat näeb hea välja, kiitus Asko Künnapile. Nimi „kuidas peab elama“ on asjakohane, luule on elamisest. Kuigi kaja ulatub nii paari-kolmekümne aasta taha, tundub rohkem sihuke mentaliteedipäevakaja. Mu meelest on siin liiga palju ettearvatavat, natuke selline tunne, nagu loeks muudkui ühtsama luuletust. Mitte just viletsat luuletust – aga vähe on sellist, mis mingi emotsiooni või mõtte sünnitaks. Kõik jääb sõnade pinnale.

Arvan, et kuulaksin päris hea meelega neid tekste rokk-ansambli esituses. See on neist puudu, mille muusika võiks juurde anda. Kuidagi liiga ühetasane on see värk. Natuke sotsiaalsust, natuke nalja, natuke roppust, igaühele midagi. Aga parafraseerides ridu raamatu kaanel: mu meelest ka Afanasjev on võtnud nõuks „olla iseendast madalam“...