Winstoni “sad sex jamid”, nagu ta oma loomingu uue palangu ande nimetab, liiguvad R’n’B ja indie ristumise sissetreenitud radadel, aga kui ta kostab ühes loos, tõesti, kui R’n’B mudelis produtseeritud My Morning Jacket (“Corner”) ja järgmises kui osav R. Kelly imitaator, tundub mulle, et ta paneb selles kahe stiili sulatamismängus publikut taas proovile. Nagu tõeline melanhooliameister ja virtuoos elektripillidel. Kusjuures kaks aastat tagasi ei osanud ta kasutada trummimasinaid ega teadnud, kuidas valmistada elektroonilisi biite ja kasutada sämplerit. Lihtsalt kuulas – rängas armastusepurunemise valus – ühel õhtul oma kantrimehelobudikus Kanye Westi “Yeezust” täisvolüümil ja sai valgustatud, et see on nüüd tema tee.

SIIM NESTOR