Oleme harjunud teatri poliitilisusest kõnelema konkreetsete (valdavalt Teater NO99) lavastuste näitel. Ent teatri poliitilisus ei piirdu pelgalt repertuaariga ega sellega, milliseid teemasid teater käsitleda võtab ja millises võtmes. Iga teatrikooli lõpetanu on Eestis avaliku elu tegelane. Teatraali ühiskondliku aktiivsuse küsimus on seega muu hulgas küsimus sellest, kas ja kui vastutustundlikult oma tuntust väljaspool teatrit tarvitatakse. Hea meel on näha tuntud lavanägusid heategevuskampaaniates (viimati Märt Avandi) või aktiivselt hariduselus osalemas (Theatrum). Aga kas näitleja peaks omavalmistatud pipraviina või Saku õlle reklaamimise eel mõtlema ka sellele, et alkoholism on Eestis põletav probleem? Kas Näitlejate Liidul peaks olema oma alkoholipoliitika? Näitlejate kaitseks võin öelda, et nende seas käib selle teema üle hetkel sisukas arutelu.