René Descartes ja tema kuus tundmust

René Descartes

“Hinge tundmused”

Tõlkinud Andres Raudsepp. Ilmamaa, 2014. 175 lk.

“Hinge tundmuste” lugemise viisidest

“Hinge tundmused” (1649) on ­Descartesi (1596–1650) viimane raamat. Seda saab lugeda kui romaani. Nagu romaanil ikka, on puänt etteaimatav – maises elus sõltub kõik hea ja halb üksnes tundmustest. Descartes on Suur Sõnameister ja selge mõtlemise geenius. Siin on ta eriti selgelt nüüdisaegne kirjanik, kes jagab oma teksti lühikestesse artiklitesse, mis on loetavad eraldi ja mis tahes järjekorras.

Kuidas “Hinge tundmused” võivad eksitada

“Hinge tundmustes” esitab Descartes hinge ja keha omavahelist mõju nende arstiteaduslike teadmiste põhjal, mis tulenesid inglise arsti William Harvey (1578–1657) avastatud vereringest ja lahkamistulemustest. Hinge ja keha koosolemist tuleb seletada keha talitlemisest lähtudes. Inimene sureb, kuna sureb keha, mitte, kuna sureb hing.