Rokk-ooper maniakaal­depressiivsusest (tõsi!)

Titus Andronicus

“The Most Lamentable Tragedy”

(Merge)



Oli aasta 2008 kevad, kui Titus Andronicuse debüütalbumi “The Airing Of Grievances” peaaegu esimese teadaandena kõlas elurõõmus “Fuck You!” ning kitarride ja juustevehkimise saatel alustati. New Jersey bändi karjäär on sealtsaadik läinud ikka (pigem) ülesmäge – üleüldist kiidulaulu teenis “The Monitor” (2010), millele järgnes ühe jutiga salvestatud “Local Business” (2012).

Viimane plaat enam nii kiita ei saanud, kuid selle põhjuseks peeti lihtsalt “The Monitori” tugevust, mille standardiga võrreldavasse kõrgusse “Local Business” ei tõusnud. Oligi palju loota, kuna rokkooperlik USA kodusõja motiividele üles ehitatud “The Monitor” on ilmselt siiani viimase kümnendi parimaid rokiplaate. Aga siis otsustas Titus Andronicuse vedaja Patrick Stickles ühes intervjuus välja käia lubaduse: 1,5 tundi pikk rokk­ooper maniakaaldepressiivsusest. Nätaki! – märk maas ja sellest enam tagasi astuda ei saa. Stickles pidas sõna: “The Most Lamentable Tragedy” on hümn bipolaarsuse kahe otsa vahel kõikuvatele inimestele.