Sissesulamine kapitalistlikku reaalsusesse

Ewert and The Two Dargons

"Circles"

(Sire)

Veebruari lõpp. Riigil ja rahval on sünnipäev. Tulevad paraad, vastuvõtt, autasud. Viimaste juures võib ära tunda kaht tüüpi – esiteks kiidetakse selle eest, et on vaadatud tagasi, hoitud alal minevikku, kantud traditsiooni kaasas. Kui aga Ewert and The Two Dragons kunagi medali saab, siis pigem tolle teise asja eest – nemad on märk just mineviku mahajätmisest ja olevikku kohalejõudmisest, jäägitust sissesulamisest tollesse moodsasse, hästi disainitud lääne kapitalistlikku reaalsusse, ühte või paari universaalsesse pop-formaati. Me vaatame neid ja vaatame siis kaugemale, piiri taha, globaalsuse enese südamesse ja ei oska vahet teha. Traagelniidid ei paista enam. Eesti popmuusika uus põlvkond oskab ja teab ja tabab ära. See on just täpselt see punkt, kus me kunagi tahtsime olla. Meile anti reeglid, normid ja mudelid ning me tulime toime – kena ja stiilipuhas 

indie

-pop just õigel pool meinstriimi, natuke folki, teist samapalju kantrit, maitsekas muidugi, selge see. Näe, see oli peaaegu nagu McCartney, ütleb keegi meist. Ja see, lisab teine, peaaegu nagu Nick Drake... See on saavutus ja me peame seda nautima.